Uus rahasüst Kreekale võidab vaid aega

Äripäevaga kõnelnud Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütiku Zsolt Darvase sõnul ei aita ka uus abipakett, mida rahandusministrid nädala pärast arutama hakkavad, Kreekat 2014. aastal laenuturule tagasi.

„Mis me siis teeme, anname Kreekale kolmanda abilaenu? Ja siis neljanda? Või tuleb siiski võlad restruktureerida?“ pani Darvas lauale kaks valikut, mille vahel Euroopal tuleb otsustada. Mõlemad on riskantsed.

Kui jätkata praegust teed, mis püüab hakkama saada Kreeka võlgu restruktureerimata, kasvavad Darvasi sõnul eelkõige sotsiaalsed ja poliitilised riskid. Kas keelduvad kreeklased ühel hetkel säästumeetmeid täitmast või peatab mõni euroala riik oma valijate survel väljamaksed, mis abikava kraavi viiks. Suured riskid jäävad üles ja määramatus kestma.

Erasektori kaasamisest – nagu pakkus läinud nädalal välja Prantsusmaa ja mida Saksamaa pangad samuti toetasid, Darvasi sõnul ei piisa. Selline plaan ei vähenda Kreeka võlakoormat, võites vaid aega ja lepitades ehk avalikku arvamust. Reedel pakkusid pangad täiendavalt välja võimaluse, et müüvad osa oma Kreeka võlakirjadest kahjumiga maha - näiteks euroala ajutisele kriisifondile EFSF. Sellega väheneks veidi juba ka Kreeka võlakoorem. Vastu soovivad pangad, et EL ja IMF jätkaksid Kreeka abistamist.

Kommenteerides Euroopa pankade valmisolekut Kreeka abistamises osaleda, ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et mudelist olulisemgi on fakt, et kogu koorem ei jää maksumaksja kanda. Lahenduse otsimine, mis turgude usalduse taastaks, aga alles jätkub.

Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium