- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus rahasüst Kreekale võidab vaid aega
Äripäevaga kõnelnud Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütiku Zsolt Darvase sõnul ei aita ka uus abipakett, mida rahandusministrid nädala pärast arutama hakkavad, Kreekat 2014. aastal laenuturule tagasi.
„Mis me siis teeme, anname Kreekale kolmanda abilaenu? Ja siis neljanda? Või tuleb siiski võlad restruktureerida?“ pani Darvas lauale kaks valikut, mille vahel Euroopal tuleb otsustada. Mõlemad on riskantsed.
Kui jätkata praegust teed, mis püüab hakkama saada Kreeka võlgu restruktureerimata, kasvavad Darvasi sõnul eelkõige sotsiaalsed ja poliitilised riskid. Kas keelduvad kreeklased ühel hetkel säästumeetmeid täitmast või peatab mõni euroala riik oma valijate survel väljamaksed, mis abikava kraavi viiks. Suured riskid jäävad üles ja määramatus kestma.
Samuti koonduksid Kreeka võlad järkjärgult euroala maksumaksjate kätte, mis tekitaks Euroopas vajaduse uute institutsioonide järele ajal, mil lepingute muutmine pole võimalik. Teisalt võib see anda ränga poliitilise tagasilöögi, kui Kreeka lõpuks ikkagi pankrotti läheb ja kogu arve jääb Euroopa maksumaksja tasuda.
„Siis oleks juba ohus euro püsimine,“ ütles Darvas.
Plaan A eeldaks ka Kreeka abilaenu intressimäära järsku langetamist – praeguse ca 7%ga ei saaks Kreeka hakkama.Alternatiiv on Kreeka võlad restruktureerida, mida peab vältimatuks ka Prantsusmaa IFRI instituudi teadur Philippe Moreau Desfarges. Kreeka võlad on sedavõrd suured.
Darvas möönab, et seegi tee on riskantne, kuna raske on ette näha, kas ja kuivõrd võiksid turud selle järel ka Hispaaniale, Itaaliale või Belgiale raha laenamisest keelduda. Ka on siis vaja lahendust Kreeka pankade vee peal hoidmiseks, sest nemad saaksid suurima löögi, ning suuremat selgust ülejäänud Euroopa pankade finantsseisu kohta.
Viimast peaks tooma lähinädalad, mil avaldatakse Euroopa pankade uute stressitestide tulemused. Need on usaldusväärsemad kui läinud aastal, kinnitasid Pariisis Prantsusmaa finantsjärelevalve AMF kõrged ametnikud Testid on koostanud Euroopa uus pangandusjärelevalve asutus, millel on suurem sõltumatus. Eelmised testid läbisid edukalt ka hiljem päästmist vajanud Iiri pangad.
Darvas peab paremaks lahenduseks võlgade restruktureerimist, kuid möönab, et kõiki riske pole võimalik hinnata. Niisama laastavat mõju kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist Darvas aga ei usu – selleks on erinevused Kreeka tänase olukorraga liiga suured.
Küsimus on õiges ajastamises. Kui viivitada, püsib ebakindlus ja abipaketi järsu kokkuvarisemise risk, samas on kõigil aega valmistuda löögi vastuvõtmisek. Kiire restruktureerimise vastu räägib teadmatus võimalikest tagajärgedest ja Kreeka pankade habras seis.
Hetkel kuum
Erasektori kaasamisest – nagu pakkus läinud nädalal välja Prantsusmaa ja mida Saksamaa pangad samuti toetasid, Darvasi sõnul ei piisa. Selline plaan ei vähenda Kreeka võlakoormat, võites vaid aega ja lepitades ehk avalikku arvamust. Reedel pakkusid pangad täiendavalt välja võimaluse, et müüvad osa oma Kreeka võlakirjadest kahjumiga maha - näiteks euroala ajutisele kriisifondile EFSF. Sellega väheneks veidi juba ka Kreeka võlakoorem. Vastu soovivad pangad, et EL ja IMF jätkaksid Kreeka abistamist.
Kommenteerides Euroopa pankade valmisolekut Kreeka abistamises osaleda, ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et mudelist olulisemgi on fakt, et kogu koorem ei jää maksumaksja kanda. Lahenduse otsimine, mis turgude usalduse taastaks, aga alles jätkub.
Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium
Enimloetud
3
4
“Ta oli lihtne saak Reformierakonnale”
5
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Viimased uudised
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Ta oli lihtne saak Reformierakonnale”
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele