Halva investeerimisnõu eest saab edaspidi hüvitist
Europarlament võttis vastu muudatusettepanekud, millega suurendatakse erainvestorite kaitset.
Euroopa Parlament kiitis teisipäeval heaks investeeringute tagamise skeemide eelnõu, vähendades riiklike tagatisskeemide loomiseks ette nähtud aega.
Lisaks võtsid saadikud vastu muudatusettepanekud tuletisinstrumentidega kauplemise ning lühikeseks müügi kohta, ent lõpphääletused nende kahe eelnõu osas lükati edasi. Läbirääkimised liikmesriikidega algavad peatselt.
Kuna parlamendi ja liikmesriikide seisukohad investeeringute tagamise skeemide osas lahknevad, siis otsustas parlament võtta oma esimese lugemise seisukoha täna vastu. Tuletisinstrumentide ning lühikeseks müügi ettepanekute hääletust kasutasid saadikud parlamendi positsiooni tugevdamiseks liikmesriikidega peetavatel läbirääkimistel.
Saadikud võtsid vastu muudatusettepanekud, millega suurendatakse erainvestorite kaitset investeerimisfirmade pettuste ning makseraskuste eest, eelkõige kuna "halbade nõuannete" andmine lisatakse nende juhtude nimekirja, mille puhul võib taotleda hüvitist. Saadikud otsustasid samuti, et tagatisskeemide sihttase tuleb saavutada viie aastaga (kuigi Euroopa Komisjoni ettepanek oli 10 aastat) ning hüvitisnõudeid peavad saamad esitada kohalikud asutused, mittetulundusühingud ning ka eraisikud. Saadikud ei toetanud EP majanduskomisjoni soovitust suurendada miinimumhüvitist 100 000 euroni.
Pascal Canfini (Rohelised, Prantsusmaa) lühikeseks müügi raportis nõutakse, et kauplejad leiaksid katteta lühikeseks müügi puhul oma positsioonile katte iga kauplemispäeva lõpuks. Lisaks piiratakse krediidiriski vahetustehingute lubamise tingimusi - neid saaks teostada ainult juhul, kui omatakse riiklikke võlakirju või võlakirju, mille tootlikkus on tihedalt seotud riiklike võlakirjadega.
Werner Langeni (Rahvapartei, Saksamaa) koostatud börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ning kauplemisteabe-hoidlate raporti eesmärk on tagada turvalisus, läbipaistvus ning stabiilsus börsiväliste tuletisinstrumentide turul, mille hinnanguline maht 2009. aastal oli 425 triljonit eurot. Börsiväliseid tuletislepinguid puudutav teave tuleks edastada kauplemisteabe-hoidlatele ning see peaks olema ligipääsetav järelevalveasutustele. Börsiväliseid tuletislepinguid tuleks arveldada läbi keskse vastaspoole, et vähendada vastaspoole krediidiriski. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel oleks uus võtmeroll järelevalve osas.