Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Männik ei toeta erilepet Kreekaga
Kuni oleme Euroopa Liidu ja eurotsooni liikmed, peame ajama asju ühiselt, kommenteeris Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik Soome-Kreeka kokkulepet.
Sellega andis Männik selge ei vastuseks küsimusele, kas ka Eesti peaks sarnaselt Soomega hakkama endale välja nõudma eritingimusi ELi abipaketis osalemiseks. Päevaküsimuse ajendiks on see, et Soome on sõlminud Kreekaga abi andmisel erikokkuleppe.
Männik kinnitas, et ta jagab selles küsimuses sajaprotsendiliselt meie rahandusminister Jürgen Ligi eile ajakirjanduses välja öeldud seisukohta, et Eesti ei peaks kasutama Soome mudelit. "Küsimus on selles, kas me ajame Euroopas ühiselt asju või ajab igaüks ise," ütles Männik. "Rahandusminister ütles, et me peaksime ikka koos Euroopaga neid küsimusi lahendama," lisas ta.
Keskpanga nõukogu esimehe sõnul on ka näiteks Euroopa välisasjade voliniku institutsioon loodud selleks, et euroliidus aetaks ühtset ja koordineeritud välispoliitikat. "Catherine Ashton ei ole ametlikult ELi välisminister, kuid sisuliselt ta seda on," rääkis Männik.
"Sellise positsiooni loomist põhjendatakse sellega, et me peaksime vältima, et 27 Euroopa Liidu riiki igaüks ajab justkui oma välispoliitikat erinevates suundades. Kui näiteks Venemaaga peetakse mingeid läbirääkimisi, siis loomulikult iga riik arutab mõnda küsimust eraldi, aga suurtes olulistes küsimustes peaks olema üks Euroopa Liidu seisukoht," rääkis Männik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.