Abistamisel on omad riskid

Raskustes riikide abistamisel tuleb miinimumi viia risk, et tulevikus jälle kergekäeliselt laenama hakatakse, leiab Ardo Hansson.

Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.

Mida oleks euro ülesehituses vaja muuta, milliseid vajakajäämisi n-ö  kompenseerida, et ühisraha euro toimiks ja püsima jääks?Mina arvan, et selleks, et ühisraha toimiks ja püsima jääks, peab iga pakutav lahendus vastama neljale kriteeriumile.

Esiteks peab see olema vastuvõetav finantsiliselt tugevamatele eurotsooni riikidele (k.a Eesti). Teiseks peab arvestama, et on juhuseid, kus riigivõla koorem võib jõuda tasemele, mis ei ole enam jätkusuutlik.

Kolmandaks peab see minimeerima ühe riigi probleemide kandumise teistesse riikidesse. Neljandaks peab lahendus minimeerima nn moraaliriski ehk seda, et paljud hakkavad väga kergekäeliselt laene võtma või andma lootuses, et neid probleemide tekkides aidatakse.

Mul on mõtteid ka täpsemate meetmete suhtes ja ma loodan, et saan neid arutada Eesti Panga nõukogu liikmetega.

Mida sisuliselt tähendaks euroala majandusvalitsus ja eelarveliit?Olen endalt sedasama küsinud ja ootaksin nendelt, kes selliseid ettepanekuid üldsõnaliselt välja käivad, selgitust selle kohta, mida nimetatud liit kaasaks ja kuidas see hetkeprobleeme lahendaks.

Suurem eelarveline integratsioon on loomulikult Euroopa Liidu üks võimalik pikaajaline suund. Siiski, järgmise paari aasta jooksul on selle rakendamine vaevalt võimalik ja selleparast on see hetkeprobleemidele lahenduse otsimisel pigem segavaks asjaoluks.

Samuti ei saa ma aru, miks raha koondamine ühte kohta peaks ilmtingimata tähendama selle paremat majandamist.

Kuidas võiks laheneda euroala osade riikide tohutu võlakoorma probleem?Põhiline lahendus peaks tulema probleemides võlgnikelt ja võlausaldajatelt endilt. Eesti ja teiste Balti riikide hiljutine kogemus on näidanud, et järsk riigikulude kokkutõmbamine on võimalik ja et selline julge tegutsemine võib viia kiirele taastumisele.

Kui vaja, siis peavad oma rolli mängima ka probleemsetele riikidele laenajad, eriti kui seda raha on laenatud kõrgema kasumisaamise lootuses. Hiljutised lepingud nende laenuandjate kaasamiseks on selles mõttes positiivsed.

Kui nimetatud võlgnikud ja laenuandjad töötavad välja jätkusuutliku plaani, siis võivad teised osapooled (teised riigid) küll laenata, aga kindlasti ei peaks neilt tagastamatut abi ootama.

Ardo Hansson kandideerib ka Eesti Panga presidendi ametikohale.