• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turud on heitlikud

    Kui 2009. aastal troonisid edetabeli tipus seakasvatajad, siis 2010. aastaks on etteotsa taas tõusnud piimatootjad.
    Tähelepanu väärib, et TOP 100 ettevõtete puhaskasum kokku on aastaga tublisti paranenud, siiski tuleks hinnangute üldistamisse suhtuda ettevaatlikult. Kuigi makrotasandi numbrid näitavad, et põllumajandus on kriisist väljunud ja tulemused on head, siis sektori sees on pilt palju kirjum.
    Teravilja ja piima hinnad tõusnud. Teravilja kokkuostuhinnad on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Kui 2009. aasta septembris kujunes nisu keskmiseks hinnaks 104 eurot tonn, siis 2010. aasta saagikoristuse ajaks oli hind tõusnud 165 euroni. Selle aasta suve hakuks oli nisu kokkuostuhind aga tõusnud juba rekordilise 240 euro tasemele. Hinnad tõusid kohati kõrgemaks kui 2008. aasta buumi ajal.
    Ka piimatootjate jaoks on rasked ajad selleks korraks seljataga. Kui 2009. kriisiaastal oli piima keskmine kokkuostuhind kõigest 21 senti kilo, siis 2010. aasta keskmiseks hinnaks kujunes 28 senti ja selle aasta seitsme kuu keskmine hind on tõusnud juba 32 sendi tasemele (juulis osteti piima kokku hinnaga 33 senti/kg).
    Positiivne on see, et kui tavaliselt on Balti riikide piimahinnad sörkinud punase laternana teiste ELi liikmesriikide kokkuostuhindade sabas, siis sellel aastal saavad Eesti tootjad juba sisuliselt ELi keskmist hinda.
    Tõusnud kokkuostuhind on taas lubanud investeerida ja madalseisu ajal peatatud laudaprojektid on kalevi alt välja võetud.
    Seakasvatajate keeruline seis. Söödavilja hind oli 2010. aasta sügiseks võrreldes 2009. aasta saagikoristuse perioodiga drastiliselt tõusnud. Ka tänavu on teravilja hind püsinud nii kõrgel tasemel, et kasumlik sealihatootmine on osutunud raskeks.
    Söödaoder maksis tänavu juulis pärast mõningast langust 180 eurot tonn, aasta varem vaid 105 eurot ja 2009. aastal kõigest 93 eurot. Selle aasta märtsis saavutas söödaodra hind koguni 210 euro taseme. Söödanisu tonn maksis selle aasta juulis 217 eurot, möödunud aasta samal ajal oli söödanisu hinnaks vaid 115 eurot. Seega on söödavilja hind aastaga pea kahekordistunud.
    Kui 2009. aasta keskmine sealiha kokkuostuhind Eestis oli 1,53 eurot kilo, siis 2010. aastal langes see 1,45 euro tasemele.
    Selle aasta augustiks on sealiha keskmine kokkuostuhind tõusnud 1,63 euroni. Võrreldes aasta algusega on hind tõusnud 9,4%.
    Mõningast leevendust sealihatootjatele annab ka suurenenud elussigade eksport Venemaale. Tänavuse aasta kuue kuuga viidi Venemaale üle 100 000 sea, mis on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Venemaal pakutav hind on siseturu hinnast tunduvalt kõrgem, ulatudes pea 2 euroni.
    Põllumajandussektori olukorda analüüsides tulebki vaadelda ühest aastast pikemaid perioode. Viimased viis aastat on näidanud, et põllumajandussaaduste turuhinnad on väga ebastabiilsed. Seejuures ei piirdu muutused pahatihti mõne protsendiga, hinnamuutuste ampluaa võib kujuneda mitmekordseks. Rõõm ühe aasta heade tulemuste üle võib kujuneda üürikeseks.
    Lisaks turule on heitlik ka riigi poliitika: viimastel aastatel on tõstetud kütuseaktsiisi, käibemaksu, tuleva aasta toetuste kohta pole selgust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.