Võrreldes 2007–2013 perioodiga on välisvahendite eeldatav maht pea samas suurusjärgus (3,35 mld eurot), maaelu arengu fondi eeldatav maht on ligi veerandi võrra väiksem ehk 593 mln eurot ja kalanduse fondi maht säilib 113 mln euro tasemel. Vahendite tulemuslikumaks kasutamiseks planeeritakse välisvahendite ja maaelu viie arengufondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, Euroopa Kalandusfond) raha üheskoos. 

„Euroopa siht ja ka meie huvi on raha kasutamist täpsemalt suunata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Senisest enam tuleb rõhuda toetuse kasutamisest saadavatele tulemustele – eesmärk pole lihtsalt raha ära kasutada, vaid saavutada reaalsed tulemused ja positiivne mõju.“

Välisvahendite prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik. Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013.aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.

Eestis on eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus. Oluline toetuse saamise eeltingimus on avalike teenuste paremat kvaliteeti võimaldavate struktuursete muudatuste ette valmistamine.