Rakendub "karm liin"

Hoiak, mille edastas nädalavahetusel rahvusvaheliste pankade esindajatele Itaalia rahandusminister ja eurotsooni läbirääkija Vittorio Grilli, on võit eelkõige Saksamaa juhitud põhjapoolsetele võlausaldajariikidele, kes on survestanud Kreeka võlausaldajaid leppima oluliselt suurema koormusega.

Ametnike jutu järgi on Prantsusmaa, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jätkuvalt mures, et karm liin võib vallandada investorite paanika. Ebakindlus tekib seetõttu, et finantsinstitutsioonid seisavad silmitsi maksejõuetuse vastu kindlustamise hinna (CDS) kahjudega.

"CDSi turg ei ole eriti läbipaistev," ütles Euroopa RBSi majandusteadlane Jacques Cailloux. "Sa ei tea, kus riskid on," põhjendas ta. 

Pariisis säilitasid Euroopa Keskpank ja IMF läbirääkimistel karmi positsiooni. Ametnike sõnul kohtusid IMFi juht Christine Lagarde, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet laupäeval  Grilliga, et anda talle üle mandaat.

Sarkozy toetus on ametnike sõnul oluline läbimurre. Prantsusmaa oli algselt tugevalt vastu, kuid Sarkozy nõustus suure mahakandmise vajadusega juhul, kui see jääb vabatahtlikuks.

Ametnikud rääkisid, et mõned riigid nagu Saksamaa olid vähem mures selle nn laenuürituse pärast. Samas kui teised – kaasa arvatud IMF – kartsid sarnaseid tagajärgi, mis järgnesid 2008. aasta Lehman Brothersi kokkukukkumisele.

Võlausaldajatele lähedal seisva isiku sõnul võib 60%ne kärbe nimiväärtusest olla võrdne 75-80% vähendamisega nüüdisväärtusest.

Erainvestorid, peamiselt Euroopa pangad, omavad umbes 260 miljardi euro eest Kreeka võlakirju. Esmaspäeval kukkusid National Bank of Greece aktsiad 21%.