• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti muutugu 'naftariigist' tasakaalustatud ühiskonnaks

    Eesti on energeetilise jätkusuutlikkuse osas maailmas 73. kohal. Maailma Energeetikanõukogu avaldab täna globaalse energeetika jätkusuutlikkuse edetabeli, kus hinnatakse riikide võimet tagada ühiskonna säilimiseks vajalik energia kättesaadavus, taskukohasus ja keskkonnamõju. Eesti kukkus 2011. aasta indeksis võrreldes eelmise aastaga 30 kohta, olles nüüd vaadeldud 92 riigi hulgas 73. kohal.
    Eesti probleemid. Eestist tagapool on vaid arengumaad, kus elanikel puudub ligipääs energiale, ja naftariigid, kus ühiskond on üles ehitatud kodumaise energia ekspordituludele. Just naftariikidega ongi Eesti energiapoliitikal palju ühist: varustuskindlus tagatakse kodumaise ressursiga, energeetikal on suur keskkonnamõju ja energia hinda hoitakse kunstlikult madalal. Energia hinda saab kunstlikult madalal hoida, kui riigil on tasuta ressurss ja selle ekspordivõimekus. Eesti puhul pole selline poliitika aga jätkusuutlik. Erinevalt naftariikidest ei ole meie energia eksporditulud piisavalt suured, et tagada uusi investeeringuid tootmisvõimsustesse. Eestis sõltuvad uued investeeringud adekvaatsest energia turuhinnast.
    Lisaks odavale energiale on Eesti probleemid varustuskindluse tagamine tahkete fossiilkütustega ja vedelkütuste turu kehv toimimine. Nimetatud varustuskindluse peamine miinus on vastuolu energeetika keskkonnamõju vähendamise trendiga. Indeksi seisukohast oleks vastuvõetavam mõne peavoolulahenduse kasutamine, nt vedelkütused või tuumaenergia. Eestile spetsiifiline probleem on ka vedelkütuste kallidus. Indeksi järgi on maailmas alla 20 riigi, kus bensiin on kallim kui Eestis, peamine probleem hulgimüügi marginaal.
    Aeg muutusteks. Kokkuvõttes näitavad indeksi tulemused piisavalt selgelt, et Eesti energiapoliitika vajab põhimõttelist reformimist, odav energia ei saa jääda Eesti energiapoliitika nurgakiviks. On aeg muutuda "naftariigist" tasakaalustatud ühiskonnaks, sest just need riigid on jätkusuutlikkuse indeksi tipus. Need on riigid, kus on leitud tasakaal energia hinna, kättesaadavuse ja keskkonnamõju vahel. Indeksit on viimased kaks aastat juhtinud Šveits, me lähinaaber Rootsi on 2. kohal. Just neilt peamegi õppima.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hästi sihitud piirangud, aga viirus lendas juba radarist välja
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: tugevad tulemused aitasid Dow päevasisese rekordini
S&P 500 ja Dow Jonesi indeksid lõpetasid kolmapäeva tõusuga, Dow jõudis ka uue päevasisese rekordini, sest börsifirmade tulemused on olnud oodatust paremad, vahendab Reuters.
S&P 500 ja Dow Jonesi indeksid lõpetasid kolmapäeva tõusuga, Dow jõudis ka uue päevasisese rekordini, sest börsifirmade tulemused on olnud oodatust paremad, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kuidas täpselt Enefit Greeni aktsiaga rikastuda?
Raadiohommik keskendub neljapäeval Tallinna börsil kauplemist alustavale Enefit Greenile ja eile IPOst teatanud Hepsorile ning avalikustab Eesti aasta auto finalistid.
Raadiohommik keskendub neljapäeval Tallinna börsil kauplemist alustavale Enefit Greenile ja eile IPOst teatanud Hepsorile ning avalikustab Eesti aasta auto finalistid.
Iirimaale pagemine Oliver Kruudat Eestis pankrotist ei päästnud
Tartu maakohus kuulutas täna välja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme, kunagise suurärimehe Oliver Kruuda pankroti, kuigi Iirimaa kõrgem kohus oli juba suvel Kruuda püsivalt maksejõuetuks kuulutanud.
Tartu maakohus kuulutas täna välja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme, kunagise suurärimehe Oliver Kruuda pankroti, kuigi Iirimaa kõrgem kohus oli juba suvel Kruuda püsivalt maksejõuetuks kuulutanud.