Alustada tuleks sellest, kuidas korruptsiooni defineerida, mis see on. Kui võtame näiteks Itaalia, siis seal on riigisektori ja erasektori korruptsioon ühesugune ja samal tasemel. Eesti ärisektoris pole mina aga siiani klassikalist korruptsiooni ehk kellegi mõjutamiseks antavat altkäemaksu kohanud. Siin püütakse lähtuda ikkagi äriloogikast. Ilmselt on aegade jooksul juhtunud aga Eestiski igasuguseid asju (näiteks osutatud kaubanduskettide ostujuhtidele teeneid või tehtud neile kingitusi, et oma tooteid müüki saada – toim). Kuidas motiveerida kedagi mingisuguseid otsuseid tegema, on selline hall ala, nii et mina ei oska siin öelda ei ega jah.