Valitsusel plaan 19 hädaolukorra lahendamiseks

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see täpsustusi. "Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused," ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi.

Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles.