Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arrak: liidus oleme üks tervik

    Kui Euroopa Liit koosneb suhteliselt iseseisvatest riikidest, siis rahaliidus käsitletakse meid ühe tervikuna ja praegu on tegemist terve eurotsooni usalduskriisiga, rääkis majandusõppejõud Andres Arrak. 

    Reitinguagentuur S&P teatas esmaspäeval, et võtab vahetult enne sel nädala toimuvat ELi Ülemkogu võimalikuks langetamiseks vaatluse alla 15 euroala riigi – sealhulgas Eesti, reitingud. See tähendab 50:50 võimalust, et järgmise 90 päeva jooksul võib euroala riikide reiting alaneda.
    „See on loogiline, sest meie võime ju klassi priimused olla ja see on muljetavaldav, aga praegu pole tegemist enam üksikute riikide usalduskriisi, vaid kogu eurotsooni usalduskriisiga,“ kommenteeris S&P teadet Arrak.
    Arraku sõnul oleme eurotsooni otseselt ja tihedalt integreerunud ja selge on see, et meid vaadatakse nüüd kui tervikut. Kui Euroopa Liit koosneb suhteliselt iseseisvatest riikidest, siis rahaliidus käsitletakse meid ikkagi ühe tervikuna, lausus ta.
    Lisaks on Arraku väitel paradoks selles, et kriisist väljatulekuks peavad ennast lõhki laenanud Euroopa riigid rakendama olulisi kasinusmeetmeid ja kulusid kärpima. See tähendab, et ees on näha majanduskasvu pidurdumist nulli peale või isegi miinustesse. Kuna Eesti on avatud majandusega riik ning vägagi sõltuv oma ekspordist, siis kui Euroopa läheb kulude kärpimise teed, hakkab ka Eesti üldine majanduse kasvutempo oluliselt langema, rääkis Arrak.  
    Kui agentuur peakski kärpima Eesti reitingut kahe pügala võrra, mõjutab see õppejõu sõnul väga otseselt investeeringute voogusid ning intressi, millega raha meie riiki tuleb. „Investor Londonis või Wall Streetil ei tule Eestisse lehti lugema ega inimesi küsitlema, tema vaatab oma investeerimisotsustes ikka riigi reitingut,“ põhjendas Arrak.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.