S&P hoiatab ka Eestit

Sirje Rank 06. detsember 2011, 00:59

Reitinguagentuur S&P teatas esmaspäeval, et võtab vahetult enne sel nädala toimuvat ELi Ülemkogu võimalikuks langetamiseks vaatluse alla 15 euroala riigi – sealhulgas Eesti, reitingud.

„Leiame, et süsteemne pinge on euroalal viimastel nädalatel kasvanud ja jõudnud sellisele tasemele, kus tuleb üle vaadata kõigi euroala riikide reitingud,“ põhjendas agentuur pressiteate vahendusel.

See tähendab 50:50 võimalust, et järgmise 90 päeva jooksul võib euroala riikide reiting alaneda. Eestit ähvardab maksimaalselt reitingu alanemine kahe pügala võrra.

Otsus ei puudutanud vaid Küprost, mille reiting on juba vaatluse all, ning Kreekat, mis kommentaari ei vaja.

Mida selline reitingukärbe euroalal tähendaks? Eelkõige mõjutaks see euroala päästefondi EFSF võimet turult odavalt laenata ning ennast võimendada.

Otsuse ajendiks on viis omavahel seotud tegurit, mis erineval määral mõjutavad kõigi euroala riikide usaldusväärsust, põhjendas S&P. Need on: laenukraanide järsk koomalekeeramine euroala pankade poolt; mitmete euroala riikide võlakirjatootluste tõus; pikaleveninud poliitilised vaidlused kriisi lahendamise üle; valitsuste ja erasektori suur võlakoormus; Euroopa halvenenud majanduskasvu väljavaated 40%se tõenäosusega uuest majanduslangusest.

S&P teade tuleb vahetult enne neljapäeval algavat Ülemkogu, mis S&P hinnangul annab poliitikutele veel siiski võimaluse seniste poolikute meetmete asemel välja tulla otsustava kriisilahendusega, mis aitaks turgude usalduse tagasi võita.

„Leiame, et kriisi süvenemise ja laienemise risk on märkimisväärselt kasvanud ja sellise arengu mõjud oleksid tuntavad üle kogu rahaliidu, arvestades riikide majanduste ja finantsturgude integreeritust,“ kirjutas S&P. Kui turud taas poliitikute otsustes pettuvad, tähendab see pankadele ja valitsustele laenuraha kallinemist, laenupakkumise ja – nõudluse vähenemist ning veelgi suuremat vajadust eelarvete kärpimiseks.

Mis liiki lahendust investorid siis tippkohtumiselt ootavad?

S&P viitab Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi sõnadele, et rahaliit vajab uut ranget eelarvekokkulepet. Alles siis võivad järgneda „muud elemendid“, mida turud tõlgendasid kui keskpanga vihjet võimalkust jõulisemats sekkumisest.

S&P nendib, et selle kokkuleppe detailid on poliitikute teha, kuid et turgude usalduse võitmiseks peaksid need sisaldama eelarveressursside senisest suuremat koondamist ja ühist vastutust koos rangema vastastikuse järelevalvega eelarvedistsipliini täitmise üle. Ilma sellise kokkuleppeta ei pruugi Euroopa Keskpank nõustuda suuremaid tugioste tegema, nendib S&P.

Lisaks tuleb liikmesriikidel jätkata oma majanduste reformimist – üksi kärbetest ei piisa.

S&P märgib, et ootab kõigepealt ära 8.-9.  detsembril Brüsselis toimuva Ülemkogu tulemused ja otsustab siis, mida reitingute osas edasi teha. Reeglina tuleb reitinguotsus 90 päeva jooksul hoiatuse andmisest, kuid antud juhul püütakse hinnang anda kiiremini.

S&P täpsustab, et tippreitinguga Austria, Soome, Saksamaa, Luksemburgi ja Hollandi ning AA reitinguga Belgia reiting ei alaneks võimaliku kärpe korral üle ühe pügala. Teisi riike, sealhulgas Eestit ja praegu tippreitinguga AAA Prantsusmaad ähvardab maksimaalselt kuni kahe pügala suurune reitingukärbe.

Eesti pikaajalistele kohustustele on S&P andnud reitingu AA-, mis on nüüd vaatluse all võimalikuks langetamiseks.

Augustis jättis S&P kõrgeimast AAA tasemel reitingust ilma USA.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. December 2011, 07:15
Otsi:

Ava täpsem otsing