Lisaks kohapealsele eluasemeturu positiivsele statistikale arvestas sellega ka USA aktsiaturg. USA börsid tõusid üleeile kolm protsenti. Ka Aasia turud tõusid eile ning Euroopagi alustas päeva tõusuga, kuid Euroopa Keskpanga uudise järel lasti nina norgu.

523 euroala panka võtsid Euroopa Keskpangalt võlakirjade tagatisel 489 miljardit eurot kolmeaastast laenu üheprotsendise intressimääraga. Paistab, et investorid kohkusid nõnda laialdasest huvist ning ka laenusumma oli kohutavalt suur.

Minul tekib küll küsimus, et kas see oli nii kohutav. Võimalik, et investorid ei ole panganduses toimuvat eriti tähelepanelikult vaadelnud. Üksenes tuleval aastal vajavad pikendamist (panga žargoonis üle rullimist) või lunastamist enam kui triljoni euro eest pankade võlakirju. Kumb oleks parem uudis – kas see, et pangad poleks võtnud keskpangast väga soodsalt leanu ja oleksid jätnud lahti rahastamise riskid turge painama, või see, et püüti võimalikult palju lahtisi otsi ära katta? Ma eelistaksin investorina viimast, kuigi plaanimajanduslik laenuandmine ei kuulu mu lemmikteemade hulka.

Seekordne kolmeaastase tähtajaga repolaenukonkurss ei jää viimaseks, Euroopa keskpank plaanib veel üht sellist üritust.

Kuigi võib arvata, et osa raha jõuab valitsuse võlakirjade ostmiseks, võib ka selle mõju laiemale majandusele otseselt puududa. Pangad võivad raha kasutada ka lihtsalt olemasolevate lõppevate kohustuste refinantseerimiseks.

Mida aga investorid võisid mõistlikult järeldada, on see, et Euroopa panganduse olukord ei ole hea.

Swedbank Eesti pressiesindaja Mart Siilivask ütles järelepärimise peale, et Swedbank ei käinud Euroopa Keskpangast kolmeaastast laenu võtmas. SEB ei vastanud loo kirjutamise ajaks, kas nemad võtsid Euroopa Keskpangalt laenu või mitte.

Oleks igav, kui turud ei pakuks üllatusi.