Katre Pilvinski • 6. veebruar 2012 kell 6:27

Helenius: Eesti saab Soomest rikkamaks enne 2030. aastat

Tõenäoliselt on Eesti enne 2030. aastat elaniku kohta rikkam kui Soome, ütles investeerimispankur Joakim Helenius.

"Eesti võib Soomest väikese vedamisega mööda minna 2020ndatel – tõenäoliselt selle teises pooles," märkis ta. Kui valitsus jätkab praeguse põhipoliitikaga veel 10-15 aastat, siis tõenäoliselt nii palju see aega võtabki, lisas Helenius.

Eesti majandus on palju paindlikum kui Soomel – see, kuidas Eesti vastas kriisile 2008 ja sealt edasi, näitas erakordselt suurt paindlikkust, kommenteeris ta Soome peagi ametist lahkuva presidendi Tarja Haloneni ütlust, et Eesti läheb varsti Soomest mööda.

Eelarve tasakaalus hoidmiseks kärpis valitsus kulutusi ning see, et majanduse jahenedes nõustusid firmad ja eraisikud palgakärbetega, näitas Heleniuse sõnul Eesti inimeste, ühiskonna ja majanduse küpsust.

"Nende väga-väga raskete otsuste tulemusena, mida tehti 2008-2009, on Eesti üks kõige paremini ette valmistatud majandus Euroopas, võib-olla kõige paremini ette valmistunud, et minna vastu järgmisele ebakindluse perioodile," kinnitas ta.

Eestis võib igaüks Heleniuse ütlusel tunda uhkust selle üle, kui hästi riik kriisis kohandus. "Ma ei arva, et Soome oleks iial võimeline samamoodi kriisis kohanduma. Soome võlatase on praegu palju kõrgem kui Eestil, kuigi rahvusvaheliste standardite järgi pole see probleem. See siiski tähendab, et Soome valitsus pole võimeline makse alandama – vastupidi, jutud käivad hoopis maksude tõstmisest. Ning see, kuidas maailm muutub, teeb maksud veelgi olulisemaks," selgitas ta.

Investeerimispankuri kinnitusel peavad kõik riigid konkureerima investeeringute, heade spetsialistide ja ettevõtjate nimel – kõige selle nimel, mis tänapäeval liigub vabalt mööda maailma ringi. "Miks peaks keegi Eestisse investeerima, miks peaks hea spetsialist tulema Eestisse töötama – selleks peab olema hea põhjus. Eestil on head põhjused nagu madalad maksud, mõistlik elukallidus, korteri rentimine või ostmine on palju-palju odavam kui Helsingis," põhjendas ta.

Soome on Heleniuse sõnul kallis riik, kus elu on kallis ja maksud kõrged ning need ei lange nii pea. "Ma ei arva, et soomlased on valmis nõustuma selliste radikaalsete majanduslike muudatustega, mida neil oleks vaja, et muutuda Eesti jaoks konkurentsivõimeliseks," sõnas ta.

"Nõustun täielikult Tarja Haloneniga, et Eesti läheb Soomest mööda – ainus küsimus on, kui kiiresti. Kui Eesti jääb praeguse majanduspoliitika juurde ning edukat poliitikat ei hakata muutma – kõik need jutud ühe või teise maksu tõstmisest... Oluline on usaldus, et Eesti maksupoliitikat ei muudeta. See on potentsiaalne enesetapp, kui hakata Eestis ettevõtte tulumaksu muutma. Ma arvan, et see on see, mis meelitab välisinvesteeringuid sellesse riiki," selgitas Helenius.

Tema kinnitusel peaks Eesti suutma end ja siin ettevõtete asutamise võimalusi agressiivsemalt reklaamima, siis näeme üha rohkem ja rohkem välisinvesteeringuid Eestisse tulemas. "See loomulikult tugevdab majandust ning majanduse tugevnemine aitab kohalikke firmasid, sellest võidavad kõik. Kuid see vajab riigi poolt Eesti kui investeeringute sihtkoha agressiivset turundamist ja mitte mingite negatiivsete muudatuste tegemist maksusüsteemis. Ning palju rohkem selleks vaja polegi," märkis Helenius.

Mida võiks Eesti edu saavutamiseks veel ette võtta? "Eesti üks ametlik riigikeel võiks olla inglise keel. Võib-olla kõige edukam väikemajandus maailmas on Singapur. Kui Singapur sai kusagil 1960ndatel iseseisvaks, siis oli tal väiksem SKP elaniku kohta kui Ghanal Aafrikas. Praegu on Singapuril suurem SKP elaniku kohta kui isegi mõnel rikkal Euroopa riigil," tõmbas Helenius paralleele.

Singapur otsustas varajases faasis, et inglise keel on üks riigi ametlik keel. "Nüüd räägivad kõik Singapuris nii inglise keelt kui ka oma kohalikku keelt. Kui me vaatame, kui edukalt on Singapur tegutsenud, kui üks ametlik keel on olnud inglise keel, siis me peaks endalt küsima, miks Eesti ei võiks teha sedasama," küsis ta.

Heleniuse sõnul on üks enim levinud põhjus, miks inimesed ei taha, et inglise keel oleks ametlik riigikeel – peale rahvusliku uhkuse – see, et mida ütlevad vene keelt kõnelevad kodanikud. "Usun, et ka vene keelt kõnelevad kodanikud Eestis saavad aru, et inglise keel ei esinda ühtegi etnilist gruppi Eestis, vaid esindab rahvusvahelist keelt. Ning igaüks Eestis, kaasa arvatud vene keele kõnelejad, saavad kasu rahvusvaheliselt paranenud riigi imidžist, kuna Eesti on esimese mitte inglise keelt kõneleva Euroopa riigina adapteerinud inglise keele ametliku keelena," selgitas ta.

Hetkel kuum