Valitsus kiitis heaks Kreeka teise laenu tingimused

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,62

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,62

Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, mille täitmine on eelduseks aastateks 2012-2014 kavandatavale Kreeka laenuprogrammile.

Silvia Kruusmaatoimetaja

Uues Kreeka abiprogrammis on kavandatud ka Eesti osalus läbi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Riigikogu heakskiit on vajalik enne kui Eesti valitsus saab Kreekale EFSFi kaudu finantsabi osutamise lepingutega nõustuda.

Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Kuigi Kreeka on juba teinud märkimisväärseid jõupingutusi, nõuab majanduskasvu taastamine ühiskonnalt veel suuri pingutusi. Programm peab tagama riigivõla jätkusuutliku taseme ning taastama majanduse konkurentsivõime. Abiprogrammi eelduseks on ranged tingimused riigirahanduse korrastamise ja struktuursete reformide osas, mille täitmist jälgitakse suure tähelepanuga, vahendas riigikantselei.

Uue programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120,5 protsendini aastaks 2020, mis eeldab lisaks Kreeka enda pingutustele ka erasektori kaasamise kokkuleppe edukat realiseerimist. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162 protsendini SKPst.

Kreeka peab vähendama riigieelarvet selliselt, et saavutada eelarveülejääk juba järgmisel aastal. Selleks kavatseb Kreeka ellu viia mitmeid struktuurseid reforme, näiteks riigisektori palkade vähendamiseks langetatakse uue palgaastmestiku alla mitte kuuluvaid eritasusid keskmiselt 10 protsenti. Kreeka valitsus viib ellu erastamiskava, millega plaanitakse teenida sel aastal vähemalt 4,5 miljardit, 2013. aastaks 7,5 miljardit ning 2015. aastaks 15 miljardit eurot.

Kreeka viib ellu ka avaliku halduse reformi. Plaan on vähendada hõivet valitsussektoris 150 000 inimese võrra 2015. aasta lõpuks 2010. aasta lõpu tasemega võrreldes. 15 000 üleliigset riigitöötajat arvatakse reservi selle aasta jooksul. Reservis olevatele töötajatele makstakse 60 protsenti põhipalgast aga mitte kauem kui 12 kuud, misjärel nad vallandatakse.

Veel valmistab Kreeka valitsus ette maksureformi, mis lihtsustab maksusüsteemi, kaotab erandeid ja soodusrežiime. Reformimisele lähevad eelkõige tulumaks, käibemaks, varamaksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, samas on eesmärgiks hoida maksukoormus kaudsete maksude osalt samal tasemel. Lisaks näeb memorandum ette mitmeid majanduskasvu soodustavaid struktuurseid reforme, finantssektori regulatsiooni ja järelevalvet ning kohtusüsteemi reformi.

Programmi õnnestumine sõltub täielikult Kreekast ning riigi koostööst Euroopa Liidu (EL) ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Reformide elluviimiseks ja tehniliseks abiks luuakse Kreeka rahandusministeeriumis planeerimise, haldamise ja seire direktoraat, mis hakkab alates märtsi lõpust avaldama kvartaalseid ülevaateid reformide kohta. Lisaks võtab Kreeka olulisemates valdkondades vastu EL liikmesriikide, Euroopa Komisjoni (EK), IMFi ja teiste organisatsioonide tehnilist abi.

Kreeka teise laenuprogrammi kogumaht on kuni 130 miljardit eurot. Lõplik vajadus selgub peale erasektori osalemise määra kinnitamist ning Kreeka pankade kapitalivajaduste hindamist. Lisaks on lahtine IMFi osalus laenu kogusummas. Seetõttu pole hetkel võimalik öelda maksimaalset Eesti poolt antavat garantiid EFSFi poolt tehtavatele väljamaksetele. Eestile kehtiv kapitalivõti EFSFi võlakohustuste garanteerimisel on 0,2748 protsenti.

Kreeka pöördus esmakordselt ELi liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010, misjärel koostati EK, Euroopa Keskpanga (EKP) ja IMFi ning Kreeka ametivõimude koostöös abiprogramm, millest on tänaseks Kreekale kokku laenatud 73 miljardit dollarit. Selles abipaketis Eesti ei osalenud.

Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi ja seletuskirja leiab siit.

Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahelise vastastikuse mõistmise memorandumist annavad täna ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross.

Valitsus kiitis heaks Kreeka teise laenu tingimused

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised