Ligi: Kreeka abistamine ei tee kellelegi rõõmu

„Kellelgi pole sellest rõõmu,“ ütles Ligi, „Aga see on Euroopa projekt, see pole minu isiklik ega erakonna projekt. Eestil on vastutustunne üle keskmise. Oleme Euroopast nii palju saanud.“

„Ilma vastutuseta on mugav,“ ütles Ligi, märkides valitsuskoalitsiooni kohta, et sisuliselt ollakse seisukohal, et muud valikut kui seda paketti toetada, ei ole. „Keegi ei läheks oma mainet tõstma sellise tundliku teemaga.“

Küsimusele, miks Kreeka võlga täies mahus maha ei kantud – abipaketi järel jääb Kreeka võlakoorem jätkuvalt väga kõrgele 120% tasemele – vastas Ligi, et Euroopa ei tahtnud luua kontrollimatu maksujõuetuse pretsedenti.

„Pääsu pole,“ ütles Ligi. „Seda ei andestata. Ja et Kreeka maksaks, selleks on rida juriidilisi ja tehnilisi lahendusi.“ Muuhulgas eriarve loomine, millest makstakse laenude teenindamise kulud.

Kreeka abilaenu tingimuseks on majandusprogrammi elluviimine, mis näeb muuhulgas ette ulatusliku maksusüsteemi ja tööturu reformimise. Mõlemad reformid järgivad trende ülejäänud Euroopas – maksureformis on kurss laiema maksubaasi ja erandite vähendamise suunas, tööturureformides paindlikkuse suunas.

„Turvalisus on hea, kuid paindlikkus on vajalik, et majandus saaks kasvada,“ ütles Ligi.

Erastamiste osas näeb Kreeka majandusprogramm kohati ette kaugemalegi mineku kui Eestis kunagi on mõeldud. Näiteks sadamate erastamise plaanidega.

„Kreeka peab minema kaugemale, sest süsteem on nii ebaefektiivne ja vajab nii palju lisainvesteeringuid. Majanduskasvu muidu ei teki, kui tuleb riigi käest ära anda.“

Kreeka uue abiprogrammi maht on 130 miljardit eurot.

Riigikogu arutab Kreeka abiprogrammi neljapäeval.