Sirje Rank • 22. veebruar 2012 kell 12:31

Ligi: Kreeka abistamine ei tee kellelegi rõõmu

Kommenteerides Keskerakonna otsust hääletada riigikogus Kreeka uue abiprogrammi vastu, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ei naudi ka ise neid lõputuid debatte Kreeka ümber ja rahaeraldisi, kuid keegi peab seda tegema.

„Kellelgi pole sellest rõõmu,“ ütles Ligi, „Aga see on Euroopa projekt, see pole minu isiklik ega erakonna projekt. Eestil on vastutustunne üle keskmise. Oleme Euroopast nii palju saanud.“

„Ilma vastutuseta on mugav,“ ütles Ligi, märkides valitsuskoalitsiooni kohta, et sisuliselt ollakse seisukohal, et muud valikut kui seda paketti toetada, ei ole. „Keegi ei läheks oma mainet tõstma sellise tundliku teemaga.“

Küsimusele, miks Kreeka võlga täies mahus maha ei kantud – abipaketi järel jääb Kreeka võlakoorem jätkuvalt väga kõrgele 120% tasemele – vastas Ligi, et Euroopa ei tahtnud luua kontrollimatu maksujõuetuse pretsedenti.

„Protsessi juhitavuses on küsimus,“ ütles Ligi. Üheltpoolt planeerimine – kes Euroopas kui palju kahju kannab ja vastav riskide maandamine. Teisalt on Kreekas rida sotsiaalseid, poliitilisi ja isegi militaarseid riske, mille realiseerumist on targem vältida.

„Programmiga kaasnevad ebastabiilsused on väiksemad kui laenu andmata jätmise riskid,“ ütles Ligi.

Lisaks pole kadunud kriisi leviku risk – turud tõstaksid kohe küsimuse, milline riik on järgmine. Oluline on, et usaldus taastuks – keskpanga raha kaua ei aita. Sel põhjusel on oluline kokkuleppeline lahendus.

Kas aga teised abiprogrammi riigid nagu Portugal ja Iirimaa võiksid samuti abilaenu tingimustes leevendust saada, selle peale kostis Ligi, et pigem on need riigid vaeva näinud, et ennast Kreekast selgelt eristada.

Eesti võimaliku osaluse suuruse kohta Kreeka abipaketis ei olnud Ligil veel konkreetsemat numbrit, kuna see sõltub mitmetest erinevatest komponentidest. Sealhulgas IMFi osast, mille fond otsustab alles märtsi teisel nädalal.

Esimene osa Kreeka abilaenust tuleb EFSFist, kus Eesti osaleb laenu garanteerijana. Need kohustused on bilansivälised kohustused ning Eesti võlakoormat ei kasvata. Need summad märgitakse välja antud laenude real.

ESMi, mis käivitub selle aasta suvest, maksab Eesti oma põhiosa sisse reservidest ega pea selleks erinevalt teistest Euroopa riikidest laenu võtma.

Kas Kreekale antud raha tuleb tagasi?

„Pääsu pole,“ ütles Ligi. „Seda ei andestata. Ja et Kreeka maksaks, selleks on rida juriidilisi ja tehnilisi lahendusi.“ Muuhulgas eriarve loomine, millest makstakse laenude teenindamise kulud.

Kreeka abilaenu tingimuseks on majandusprogrammi elluviimine, mis näeb muuhulgas ette ulatusliku maksusüsteemi ja tööturu reformimise. Mõlemad reformid järgivad trende ülejäänud Euroopas – maksureformis on kurss laiema maksubaasi ja erandite vähendamise suunas, tööturureformides paindlikkuse suunas.

„Turvalisus on hea, kuid paindlikkus on vajalik, et majandus saaks kasvada,“ ütles Ligi.

Erastamiste osas näeb Kreeka majandusprogramm kohati ette kaugemalegi mineku kui Eestis kunagi on mõeldud. Näiteks sadamate erastamise plaanidega.

„Kreeka peab minema kaugemale, sest süsteem on nii ebaefektiivne ja vajab nii palju lisainvesteeringuid. Majanduskasvu muidu ei teki, kui tuleb riigi käest ära anda.“

Kreeka uue abiprogrammi maht on 130 miljardit eurot.

Riigikogu arutab Kreeka abiprogrammi neljapäeval.

Hetkel kuum