Eesti ja Läti kavandavad uut elektriühendust

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,07%7 632,81
DOW 300,63%51 784,03
Nasdaq 1,59%26 390,32
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,98

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,07%7 632,81
DOW 300,63%51 784,03
Nasdaq 1,59%26 390,32
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,98

Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektriühenduse arendamiseks allkirjastasid Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja AST ning Läti põhivõrgu varade omanik LET vastastikuse mõistmise memorandumi, millega lepiti kokku uue riikidevahelise ühenduse arendamiseks tehtavad järgmised sammud.

Anu Jõgi

Eesti-Läti vaheline kolmas elektriühendus on vajalik elektrituru arendamiseks kogu regioonis, kuna pärast EstLink 2 ja NordBalt kaablite valmimist on nende riikide vahel ette näha ülekandevõimsuse puudujäägi tekkimist, teatas Elering. Täiendav elektriliin tähendab seega sotsiaalmajanduslikku kasu kogu Läänemere regiooni elektriturule, mis ulatub Põhjamaadest Kesk-Euroopani.

Selle elektriliini ehitus on ka oluline osa Balti energiaturu integratsiooniplaanist (BEMIP - Baltic Energy Market Interconnection Plan) eesmärgiga ühendada Balti riikide elektriturud Euroopa omadega. Samuti on projekt osa üleeuroopalisest kümneaastasest võrkude arengukavast (Pan-European Ten Year Network Development Plan).

Planeeritud liin asub 11% ulatuses Eestis ning 89% Läti territooriumil. Liini ühenduspunktid on Kilingi–Nõmmel ning Riias, kuna eelnevate uuringute järgi on see optimaalne trass. Kokku kasvab uue liiniga Eesti ja Läti vaheline elektri ülekandevõimsus 500-600 MW võrra.

Allkirjastatud memorandumi kohaselt teevad asjaosalised omavahel koostööd, et edukalt läbi viia kõik maakasutusega seotud planeerimistoimingud ja ehitus, eesmärgiga uus liin 2020. aastaks kasutusele võtta. Esimeses staadiumis algavad ettevalmistustööd, mis hõlmavad tulevase elektriliini trassiga seotud planeeringuid ja keskkonnamõju hindamist.

Arvestades selle projekti tähtsust kogu Põhja-Balti regioonis, loodavad osalevad ettevõtted Euroopa Liidu energiainvesteeringute paketi rahalisele toetusele. Vastastikuse mõistmise memorandumis on kokku lepitud, et AST ja LET taotlevad projekti esimeses etapis TEN-E kaasfinantseerimist trassiplaneeringute ja keskkonnamõju hindamise jaoks ning kui taotlus rahuldatakse, siis alustavad kõik seotud ettevõtted alates 2013. aastast liini trassi valiku ja kooskõlastamistega sihiga viia need lõpule 2014. aastaks.

Kui planeeringute ja keskkonnamõju hindamisega takistusi ei ilmne ja ELi kaasrahastamise otsus on vastu võetud, lepivad projekti osapooled kokku edaspidises tegevuskavas.

Eesti ja Läti kavandavad uut elektriühendust

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised