Kreeka saadik finantstehingute maksu eestvedaja

OMX Baltic−0,11%319,67
OMX Riga−0,01%971,45
OMX Tallinn−0,11%2 229,9
OMX Vilnius0,14%1 511,17
S&P 5000,19%7 666,45
DOW 300,04%50 926,56
Nasdaq 0,04%26 871,6
FTSE 100−1,68%10 428,27
Nikkei 2253,3%68 956,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,74

OMX Baltic−0,11%319,67
OMX Riga−0,01%971,45
OMX Tallinn−0,11%2 229,9
OMX Vilnius0,14%1 511,17
S&P 5000,19%7 666,45
DOW 300,04%50 926,56
Nasdaq 0,04%26 871,6
FTSE 100−1,68%10 428,27
Nikkei 2253,3%68 956,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,74

Finantstehingute maksu üheks eestvedajaks Euroopas on Kreeka saadik Euroopa Parlamendis, kelle sõnul on ideele parlamendi poliitiliste gruppide seas tugev toetus.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

„Meie eelistus on muidugi kõigis rahaliidu liikmesriikides korraga jõustuv maks,“ ütles Kreeka saadik Euroopa Parlamendis Anni Podimata, Euroopa Parlamendi seisukohtade raportöör. Euroala riikide ajakirjanikega kohtudes märkis ta, et see annaks uue tõuke sarnastele mõtetele ehk ka G20 riikide tasandil, kus taolise maksu kehtestamist globaalsel tasemel arutati juba 2008. aastal. See hoog on vahepeal raugenud.

„Me leiame, et Euroopa Liit peab selles lahingus eesliinil olema,“ ütles Podimata. „Keegi peab otsa lahti tegema, et lükata kokkuleppe saavutamisele ka globaalsel tasandil uus hoog sisse.“

Euroopa Komisjon on idee juba konkreetseks ettepanekuks vorminud. Võlakirjade ja aktsiatega tehtavate tehingute maksustamismäär oleks 0,1% ja tuletislepingute maksustamismäär 0,01%. See tooks sisse umbes 57 miljardit eurot aastas.

Milleks taolist maksu vaja on?

Podimata sõnul ei ole kriisi kulud Euroopas jaotunud õiglaselt. Kriisi põhiraskus on langenud tavainimestele, keda kõikvõimalikud kärped ja maksutõusud kõige otsesemalt puudutavad. Uue maksuga annaks suurema osa kriisi kulude katteks ka finantssektor.

Samuti loodab Podimata, et maks vähendab turgudel seda liiki kauplemist, mis reaalsele majandusele erilist väärtust ei lisa, ning millel oli oluline roll finantskriisi puhkemisel.

„Finantssektor on alamaksustatud sektor,“ ütles Podimata. Käibemaksust on sektor vabastatud.

Tulu finantstehingute maksust vajab Podimata sõnul nii Euroopa Liidu eelarve, et rahastada ELi tasandil poliitikat ning globaalsel tasandil initsiatiive nagu võitlus kliimamuutustega, kui ka liikmesriikide eelarved.

„Me ei saa alati hankida lisatulu töö või tootlike vahendite täiendavast maksustamisest või avaliku sektori kulutuste kärpimisest,“ ütles Podimata. „Meil tuleb leida innovaatilisi finantseerimisvahendeid.“

Rida liikmesriike on finantstehingute maksu vastu. Ka Euroopa pangandusliidu juht Guido Ravoet ei nõustu väidetega, et pangandus on alamaksustatud. „Pangandus maksab rohkem makse kui on sektori osakaal SKPs,“ ütles Ravoet. Pankade arvele langeb 17% liikmesriikide maksutuludest, samas kui pangandussektori osakaal ELi SKPst on 6,5%.

„Meil tuleb arvestada reaalsusega ning mitte lasta oma eelistusel (et maks jõustuks kogu euroalal korraga) muutuda nõrkuseks, mis võimaldab osadel liikmesriikidel kogu protsess karile ajada,“ ütles Podimata.

Euroopa Parlamendi majanduskomisjon hääletab finantstehingute maksu üle aprillis ja Euroopa Parlamendi plenaaristung peaks maksu kinnitama mais. Siis jõuab maksuettepanek otsustamiseks ELi valitsusjuhtide lauale.

Kreeka saadik finantstehingute maksu eestvedaja

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised