Finantstehingute maks sai toetuse

Maks ise peab olema paremini ette valmistatud, et see haaraks suuremat hulka kauplejaid  ning maksust eemale hoidmine ei oleks tulus, vahendas parlamendi pressitalitus.

Euroopa Komisjoni pakutud maksumäärasid (0,1% väärtpaberite ja aktsiate eest ning 0,01% tuletisinstrumentide eest) hindas parlament sobilikeks. Maksuvabaks peaksid parlamendi seisukoha järgi jääma üksnes pensionifondide tehingud.

"Finantstehingute maks on kriisist väljumise lahutamatu osa. Seeläbi jagatakse kriisi koormis õiglasemalt," ütles teema raportöör Anni Podimata tänasel arutelul.

Parlament lisas komisjoni ettepanekule "emiteerimise põhimõtte", mis tähendab, et finantstehingute maksu peavad tasuma ka need finantsasutused, mis asuvad väljaspool FTT ala, juhul, kui nad kauplesid väärtpaberitega, mis anti algselt välja FTT alal.

Nii näiteks tuleb finantstehingute maksu maksta Siemensi aktsiatelt, mis anti algselt välja Saksamaal ning kauplemine toimus Hong Kongis ja USAs asuvate institutsioonide vahel.

Komisjoni ettepaneku järgi ei tuleks sellistel puhkudel finantstehingute maksu maksta, kuna finantstehingute maks oleks puudutanud vaid FTT alal asuvaid finantsasutusi.

"Residentsuse põhimõte", mille pakkus välja komisjon, jääb samuti alles. See tähendab, et maksustatud on ka sellised aktsiad, mis on antud välja  FTT alast väljaspool, kuid millega kauplemisel on vähemalt üks osapool FTT ala asutus.

Resolutsiooni eesmärk on muuta maksust kõrvale hoidmine kulukamaks kui selle tasumine. See tähendab, et kui väärtpaberite ostja ei tasunud finantstehingute maksu, ei saa ta olla kindel, et on nende väärtpaberite seaduslik omanik. Kuna finantstehingute maksumäärad jäävad madalaks, ei õigusta maksu tasumata jätmine riski, mida tooks kaasa omandiõiguse kaotamine.

Resolutsioonis öeldakse, et juhul, kui maksu ei saa kehtestada kogu ELis, tuleb kasutada liikmesriikide tihendatud koostööd. "ELis on suurim finantsturg ja seepärast on esimese sammu astumine meie teha. Käputäis liikmesriike ei saa meid "pantvangis" hoida," ütles Podimata.

Samas tunnistatakse, et maksu kehtestamine vaid väga vähestes ELi riikides võib kahjustada siseturgu ning et selle vältimiseks tuleb rakendada vastuabinõusid.

Euroopa Parlamendi arvamus ei nõua, et finantstehingute maksust laekuv tulu läheks ELi eelarvesse. Juhul, kui see tulu kantakse ELi eelarvesse, väheneb vastavalt ka liikmesriigi panus ELi eelarvesse.

Euroopa Parlament on finantstehingute maksu nõudnud ligi kaks aastat ning 2011. aasta lõpus esitaski komisjon õigusakti ettepaneku.

Viimase Eurobaromeetri andmetel pooldab 66% ELis küsitletutest seda maksu.