• OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • 23.05.12, 15:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Finantstehingute maks sai toetuse

Euroopa Parlament otsustas tänasel hääletusel, et finantstehingute maksu (FTT) ideega tuleb edasi minna, isegi kui selle kasuks peaksid otsustama vaid mõned ELi liikmesriigid.
Maks ise peab olema paremini ette valmistatud, et see haaraks suuremat hulka kauplejaid  ning maksust eemale hoidmine ei oleks tulus, vahendas parlamendi pressitalitus.
Euroopa Komisjoni pakutud maksumäärasid (0,1% väärtpaberite ja aktsiate eest ning 0,01% tuletisinstrumentide eest) hindas parlament sobilikeks. Maksuvabaks peaksid parlamendi seisukoha järgi jääma üksnes pensionifondide tehingud.
"Finantstehingute maks on kriisist väljumise lahutamatu osa. Seeläbi jagatakse kriisi koormis õiglasemalt," ütles teema raportöör Anni Podimata tänasel arutelul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Parlament lisas komisjoni ettepanekule "emiteerimise põhimõtte", mis tähendab, et finantstehingute maksu peavad tasuma ka need finantsasutused, mis asuvad väljaspool FTT ala, juhul, kui nad kauplesid väärtpaberitega, mis anti algselt välja FTT alal.
Nii näiteks tuleb finantstehingute maksu maksta Siemensi aktsiatelt, mis anti algselt välja Saksamaal ning kauplemine toimus Hong Kongis ja USAs asuvate institutsioonide vahel.
Komisjoni ettepaneku järgi ei tuleks sellistel puhkudel finantstehingute maksu maksta, kuna finantstehingute maks oleks puudutanud vaid FTT alal asuvaid finantsasutusi.
"Residentsuse põhimõte", mille pakkus välja komisjon, jääb samuti alles. See tähendab, et maksustatud on ka sellised aktsiad, mis on antud välja  FTT alast väljaspool, kuid millega kauplemisel on vähemalt üks osapool FTT ala asutus.
Resolutsiooni eesmärk on muuta maksust kõrvale hoidmine kulukamaks kui selle tasumine. See tähendab, et kui väärtpaberite ostja ei tasunud finantstehingute maksu, ei saa ta olla kindel, et on nende väärtpaberite seaduslik omanik. Kuna finantstehingute maksumäärad jäävad madalaks, ei õigusta maksu tasumata jätmine riski, mida tooks kaasa omandiõiguse kaotamine.
Resolutsioonis öeldakse, et juhul, kui maksu ei saa kehtestada kogu ELis, tuleb kasutada liikmesriikide tihendatud koostööd. "ELis on suurim finantsturg ja seepärast on esimese sammu astumine meie teha. Käputäis liikmesriike ei saa meid "pantvangis" hoida," ütles Podimata.
Samas tunnistatakse, et maksu kehtestamine vaid väga vähestes ELi riikides võib kahjustada siseturgu ning et selle vältimiseks tuleb rakendada vastuabinõusid.
Euroopa Parlamendi arvamus ei nõua, et finantstehingute maksust laekuv tulu läheks ELi eelarvesse. Juhul, kui see tulu kantakse ELi eelarvesse, väheneb vastavalt ka liikmesriigi panus ELi eelarvesse.
Euroopa Parlament on finantstehingute maksu nõudnud ligi kaks aastat ning 2011. aasta lõpus esitaski komisjon õigusakti ettepaneku.
Viimase Eurobaromeetri andmetel pooldab 66% ELis küsitletutest seda maksu. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 14 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele