• OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,08%893,59
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,97
  • OMX Vilnius0,29%1 201,05
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,2%8 778,11
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,08%893,59
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,97
  • OMX Vilnius0,29%1 201,05
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,2%8 778,11
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 14.03.12, 08:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Finantstehingute maks tekitab palju kahtlusi

Euroala rahandusministrid jõudsid Brüsselis üksmeelele Kreeka uue abipaketi ja Hispaanialt nõutavate kärbete suhtes, kuid finantstehingute maks tekitab alles palju erimeelsusi.
"Erimeelsustest hoolimata on meil ühised eesmärgid,” ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta debatti sisse juhatades. “Esiteks tagada, et ?nantssektor annab õiglase osa kriisi kulude katmiseks ja avaliku sektori tuludesse, ning teiseks, et taastada avalikkuse usaldus selle sektori vastu  ning sektori stabiilsus.”
Selgelt oli veebis üle kantud debatist ilmne, et maksu poolt on mitmed suured euroala riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, saades toetust Soomelt ja Austrialt.
Väga raske on aga maksu poolt hääletada Rootsil, ütles rahandusminister Anders Borg. Ning Suurbritannia pole ka oma seisukohti muutnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saksamaa toetab Euroopa Komisjoni mullu sügisel lauale pandud ettepanekut ?nantstehingute maksu kehtestamiseks 100%, ütles rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Kaubad ja teenused on käibemaksuga maksustatud, ?nantssektor mitte. “Ma ei näe selleks maksuvabastuseks vajadust,” ütles ta.
Ministri sõnul pole mõtet oodata, et kogu maailm ideega kaasa tuleb. “See on parim viis kindlustada, et midagi ei juhtu,” ütles Schäuble, ärgitadesEuroopat eeskuju näitama.
Maksu vastased, nagu Luksemburg ja Rootsi, manitsesid täpsemalt analüüsima, mida see reaalmajandusele ning kapitali hinnale tähendaks.
Anders Borgi sõnul suurendaks maks praegu pakutud kujul majapidamiste ning ka valitsuse laenukulusid, mis  ei jäta madala laenukoormusega Rootsit ükskõikseks.
Ka maksu ajastamine on problemaatiline – pankade laenukulud alanevad praegu keskpankade tegevuse tõttu. “Pangad on aga nagu kütuse?rmad, mis kulude tõustes kiiresti hinda tõstavad, kuid ei reageeri sama kiiresti, kui kulud alanevad,” ütles Borg. “Kui kehtestame maksu, mis marginaale veel 20 baaspunkti võrra tõstavad, suurendab see majapidamiste laenukulu. Eriti negatiivne on ettevõtete laenukulu kasv,” ütles Borg.
Borgi sõnul on uut maksu raske aktsepteerida ka seetõttu, et maksustamise õigust on Rootsis läbi aegade kohalikuks õiguseks peetud. Samuti on Rootsil raske leppida, et maksust laekuv tulu läheks ELi eelarve rahastamiseks.
Malta rahandusminister viitas, et kui pangad maksustada käibemaksuga, saavad nad ka õiguse käibemaksu tagastuseks, mistõttu uuest maksust ei pruugi sündida muud kui lisakoormus ettevõtetele ja tarbijatele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ministrid otsustasid, et vajavad täiendavaid analüüse ning et vaja on otsida ka alternatiive.
Kokkuleppele jõudsid rahandusministrid aga Kreekale uue abipaketi andmises, mille maht on 130 miljardit eurot. Samuti nõustuti Hispaaniale järele andma selle aasta eelarvede?tsiidi vähendamiseks tingimusel, et 2013. aastal võetud eesmärk de?tsiit euronormi saada ei muutu.
“Just see number on kõige olulisem,” ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.
Samas tuleb Hispaanial tänavu täiendava 0,5% ulatuses SKPst veel eelarvede?tsiiti koomale tõmmata.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele