• OMX Baltic−0,15%301,69
  • OMX Riga−0,2%891,1
  • OMX Tallinn−0,05%2 068,35
  • OMX Vilnius0,26%1 200,63
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,06%8 755,39
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • OMX Baltic−0,15%301,69
  • OMX Riga−0,2%891,1
  • OMX Tallinn−0,05%2 068,35
  • OMX Vilnius0,26%1 200,63
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,06%8 755,39
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • 27.03.12, 13:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionifondid vältisid SEBs võlakirja

SEB Eesti pensionifondid ei osalenud Eesti Energia võlakirjaemissioonis otsepaigutusega, rääkis SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
„Põhjuseks on, et ettevõtete võlakirjades kasutame reeglina fonde ning mitmete praegu meie kasutatavate fondide portfellide tootlus on samas suurusjärgus, kuid intressirisk oluliselt madalam," ütles Kunsing selgitades, et Eesti Energia 6,5 aastase tähtajaga võlakirjad tähendavad suhteliselt pika tähtajaga võlakirju. Kuna SEB fondiportfellid on laialt hajutatud, on loomulikult ka üksiku emitendi risk nendes portfellides oluliselt madalam, lisas Kunsing.
„SEB Varahalduse poolt osales Eesti Energia emissioonis siiski teatava paigutusega meie SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, mida SEB pensionifondid kasutavad teiste konkureerivate fondide kõrval arenevate võlakirjaturgude varaklassi ühe paigutusena,“ märkis Kunsing. „Nimetatud fondi duratsioon oli veebruari lõpu seisuga 4,91 ehk intressirisk madalam kui Eesti Energial, mille duratsioon ehk intressirisk tuli kuskil 5,5 kanti, keskmine reiting A- ehk üks pügal kõrgem kui Eesti Energial ja tootlus tähtajani 5,81% ehk siis oluliselt kõrgem kui Eesti Energial."
Kunsing jätkas, et intressirisk ehk võimalus intresside tõusust võlakirjade odavnemise tõttu raha kaotada väärib praeguste madalate intresside kontekstis märkimisväärset tähelepanu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Arenenud riikide ja eurotsooni suur võlakoormus tähendab muu hulgas seda, et nad on vägagi motiveeritud end sellest võlakoormast välja inflateerimisest. Seega võib horisondil valitseda oht märkimisväärseks intressimäärade tõusuks ja kaasnevaks kõrge intressiriskiga võlakirjade hinnalanguseks,“ ütles ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele