Pajula: ees on kehvemad ajad

Eesti majandust on kõige enam mõjutanud meie peamiste väliskaubanduspartnerite märgatavalt halvenenud kasvuperspektiivid, mis väljenduvad eelkõige Rootsi ja Soome kindlustunde indeksite jätkuvas kukkumises. Seega on meie 2012. aasta majanduskasvu prognoos nüüd kaks korda väiksem kui sügisel pakutud 3%. Ühes sellega on kasvanud ka järgmise aasta töötuse määra prognoos: see on nüüd 14%, protsendipunkti võrra kõrgem kui oktoobrikuu ülevaates pakutu.

Me arvame, et meie lühiajaline kasvuhinnang on suhteliselt tasakaalustatud, st tegelik tulemus võib võrdse tõenäosusega hälbida nii üles- kui allapoole.  Ühelt poolt võib Euroopa Keskpanga kursimuutus anda eurotsoonile tõepoolest mõningase kasvutõuke, teiselt poolt võib jällegi Rootsi ja Soome majanduse oodatust halvem käekäik tõugata meid juba sel aastal uude surutisse.  Jätkuvalt tugev sisenõudlus ei tohiks siinkohal varjutada meie eest tõsiasja, et väikeses avatud majanduses jääb pikaajaliselt stabiilse kasvu allikaks ikkagi eksport.  Pikemaajalised kasvuprognoosid on endiselt väga ebamäärased.  Kuigi me ootame järgmisest aastast majanduskasvu kerget elavnemist (2,5%-ni), võib see olla liiga optimistlik.  Euroopa Keskpank võib esialgselt küll halvimast ära hoida, ent samas on üsna selge, et eurotsooni võlakriisil ei ole ühtegi lihtsat kiiret lahendust.  Seetõttu peame kolme-nelja aasta perspektiivis olema valmis ka majanduskeskkonna järsuks halvenemiseks.