Pajula: ees on kehvemad ajad

SEB Ida-Euroopa majandusülevaade (Eastern European Outlook) on piirkonna kasvuväljavaadetes mõõdukalt optimistlik. See hinnang käib eelkõige piirkonna kahe kõige suurema majandusega riigi – Venemaa ja Poola – kohta. Mõlemate eeliseks on praegu majanduse suhteline suletus: eksport moodustab SKT-st võrdlemisi väikse osa ja sõltuvus eurotsooni pankadest on samuti küllaltki piiratud. Ka valitsussektori võlg on neis riikides üsna tagasihoidlik ning Venemaa poolt räägivad praegu ka tõusvad energiakandjate hinnad.

Grupi ökonomistide hinnangul sõltuvadki Ida-Euroopa riikide kasvuväljavaated suuresti sellest, millisel määral võib neid haavata eurotsooni impordinõudluse järsk kahanemine ja välisrahastamise oluline kokkutõmbumine. Just selles on Venemaal ja Poolal teiste regiooni riikide hulgas märkimisväärsed eelised. Balti riigid ja Tšehhi jäävad kahe kasvupooluse vahele: sealne oodatav majanduskasv jääb Venemaa ja Poola omale alla, ent on siiski palju lubavam kui piirkonna lõunavöötmes. Ülevaates märgitakse, et Euroopa Keskpanga hiljutised toekad likviidsussüstid eurotsooni pangandussüsteemi on muuhulgas oluliselt vähendanud ka ulatusliku ja pikaajalise krediidikitsikuse riski Ida-Euroopas.

Eesti majandust on kõige enam mõjutanud meie peamiste väliskaubanduspartnerite märgatavalt halvenenud kasvuperspektiivid, mis väljenduvad eelkõige Rootsi ja Soome kindlustunde indeksite jätkuvas kukkumises. Seega on meie 2012. aasta majanduskasvu prognoos nüüd kaks korda väiksem kui sügisel pakutud 3%. Ühes sellega on kasvanud ka järgmise aasta töötuse määra prognoos: see on nüüd 14%, protsendipunkti võrra kõrgem kui oktoobrikuu ülevaates pakutu.

Me arvame, et meie lühiajaline kasvuhinnang on suhteliselt tasakaalustatud, st tegelik tulemus võib võrdse tõenäosusega hälbida nii üles- kui allapoole.  Ühelt poolt võib Euroopa Keskpanga kursimuutus anda eurotsoonile tõepoolest mõningase kasvutõuke, teiselt poolt võib jällegi Rootsi ja Soome majanduse oodatust halvem käekäik tõugata meid juba sel aastal uude surutisse.  Jätkuvalt tugev sisenõudlus ei tohiks siinkohal varjutada meie eest tõsiasja, et väikeses avatud majanduses jääb pikaajaliselt stabiilse kasvu allikaks ikkagi eksport.  Pikemaajalised kasvuprognoosid on endiselt väga ebamäärased.  Kuigi me ootame järgmisest aastast majanduskasvu kerget elavnemist (2,5%-ni), võib see olla liiga optimistlik.  Euroopa Keskpank võib esialgselt küll halvimast ära hoida, ent samas on üsna selge, et eurotsooni võlakriisil ei ole ühtegi lihtsat kiiret lahendust.  Seetõttu peame kolme-nelja aasta perspektiivis olema valmis ka majanduskeskkonna järsuks halvenemiseks.