• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 03.05.12, 18:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus kiitis heaks Eesti kvoodi suurendamise IMF-s

Valitsus saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, millega suureneb Eesti panus Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 243,6 miljoni arvestusühiku SDRini ehk arvutuslikult pea 284,7 miljoni euroni. Kvoodi suurendamisel kasvab Eesti hääleõigus ja esindatus organisatsioonis.
Eesti kvoot tõuseb suurendamisega 149,7 miljoni arvestusühiku SDRi võrra (u 175 miljonit eurot). Sissemakse teeb Eesti Pank ning see jääb keskpanga ametlike välisreservide osaks, riigieelarvet otsus ei mõjuta.
Kvootide ülevaatus ja suurendamine toimub IMFis regulaarselt. Muudatused suurendavad kvootide üldmahtu ja seeläbi ka fondi laenuvõimet ning kiirelt arenevate riikide suhtelist esindatust ja hääleõigust IMFi otsustusorganites. Eesti suhteline hääleõigus kasvab samuti -  meie osalus kvoodisuurenduse järel moodustaks 0,077% (praegu 0,068%). Kvoot on ka aluseks riigi erakorraliste laenuvajaduste rahuldamisel – suurem kvoot lubab liikmesriigil taotleda IMFilt suuremat finantsabi. IMFi laenuotsuseid  on võimalik teha lihthäälteenamusega, ehkki enamasti suudetakse otsustada konsensusega.
Hea teada:

Artikkel jätkub pärast reklaami

IMFil  on Euroopa stabiilsusmehhanismide (praeguse Euroopa Finantsstabiilsusfondi EFSF ja tulevikus käivituva Euroopa Stabiilsusmehhanismi ESM) kõrval oluline roll ka Euroopa laenuprogrammide kaudu riikide toetamisel. Kreeka, Iiri ja Portugali programmidele on IMF kokku lubanud praeguse kursiga 78,5 miljardit eurot. Lisaks on näiteks Poolal julgestusleping ligikaudu 23,4 miljardi euro laenamiseks ootamatute finantsraskuste ilmnemisel.
Eesti astus IMFi  liikmeks 26. mail 1992. Eesti esindajaks IMFis on vastavalt riigikogu 2011. aasta detsembri otsusele Eesti Pank, kes korraldades fondi ja Eesti Vabariigi vahelisi finantssuhteid teeb IMFi liikmelisusest tulenevad sissemaksed. Selle otsuse järel kutsuti tagasi varem IMFi osaluse sissemakseks kasutatud valitsuse võlakirjad ja asendati need Eesti Panga sissemaksega, mille suuruseks oli 77, 1 miljonit eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele