Romet Kreek • 11. mai 2012 kell 8:55

Rikkad prantslased emigreeruvad

30aastane erakapitalifirma TBG Capital Advisorsi asutaja Jeremie Le Febvre plaanib sel aastal emigreeruda Pariisist Singapuri, kirjutab Bloomberg.

Põhjus ei ole selles, et prantsuse uus president Francois Hollande lubas tõsta makse, vaid pigem selles, kuidas Hollande valimised on ettevõtja sõnul muutnud vaadet sellele, kuidas suhtutakse Prantsusmaal rikkusesse.

„Minu lahkumiseni viis fakt, et ma ei jaga neid väärtusi, mis võtsid maad valimiste ajal – nendeks on ambitsioonikuse ja edu vihkamine,“ ütles ta. „Prantsusmaal on keeruline suhe rahaga, kuid see on jõudnud uuele tasemele. Isegi, kui see on utoopiline, peame meie uskuma, et vaid taevas on piiriks.“

Sotsialistide juht Hollande on öelnud, et ta ei salli rikkaid ning plaanib kehtestada 75protsendise tulumaksumäära enam kui miljoni eurosele sissetulekule.

Prantsusmaa on koduks LVMH Moet Hennessy Louis Vuittoni juhatuse esimehele Bernard Arnaultile, kes ei tähista varaliselt mõjukaks olemist.

„Hollande kasutab 75 protsendist maksumäära sümbolina teatud väärtuste häbimärgistamiseks,“ ütles Le Febvre.

Hollande'i retoorika rikkuse ja finantside teemal on pannud juba inimesi emigreerumist kaaluma ning teised Euroopa riigid tervitavad neid avasüli. “Bienvenue a Londres,“ ehk tere tulemast Londoni! ütles Londoni linnapea Boris Johnson jaanuaris. Ka Šveits ja Belgia suhtuvad prantslastesse sama soojalt.

Brüsseli kinnisvaraagentuuri Best Home Consulti agent Julien Berckmans on vastanud Hollande võidu järel viiele Prantsuse kodaniku kõnele, kes soovivad osta Belgia pealinnas eluaset.

„Nad on ka nädalaid varem tulnud ja vaadanud eluasemeid, mainides, et lõplik otsus sõltub presidendivalimiste tulemusest,“ ütles ta. „Valimiste järgsel päeval nad helistasid ja ütlesid, et neil on elama asumisega tõsi taga.“

Genfi kinnisvaraagent Abdallah Chatila, kes on spetsialiseerunud vähemalt kolme miljoni eurosele kinnisvarale, on saanud mitmeid päringuid Prantsuse kliente esindavatelt advokaatidelt.

„Raske on öelda, kas nad ostavad, kuid eks seda näeb järgmise kolme kuu vältel,“ ütles ta.

„Välismaalt vaadates on Prantsusmaa viimane maa, kuhu ettevõtja tahab minna,“ ütles Meetic.comi asutaja Marc Simoncini. „Ma ei tea ühtegi britti, kes tuleks Prantsusmaale äri püsti panema, kuid ma tean päris palju noori prantslasi, kes on seda Londonis tegemas.“

„Need ei ole vaid inimesed, kes ei taha saadud maksustatud 75 protsendiga, vaid inimesed, kes tahavad olla riigis, kus nad arvavad, et saavad äri ajada,“ ütles Segalen & Associesi asutaja Diane Segalen. See firma tegeleb tippjuhtide ja nõukogu liikmete otsimisega. „Nad tahavad elada riigis, kus on stabiilsed maksud ja tööjõuseadused ja kus ei ole riski, kui nad püüavad äri alustada.“

Ta lisas, et talendid ja teadmised lähevad sinna, kus neisse suhtutakse hästi. Seagelni sõnul on pagemine alanud juba varem. 2009. ja 2011. aasta vahel on kasvanud kõrgete maksude eest pagejate arv enam kui tuhandele inimesele aastas. 2001. aastal oli see number 384.

Prantsuse konsulaatide andmetel elab umbes 1,6 miljonit Prantsuse alamat välismaal, olles 2010. aastaga võrreldes kasvanud kuue protsendi võrra.

Collet sõnul oleneb riikide valik, kuhu emigreerutakse, elufaasist.

„Kui ollakse suhteliselt noored ning omatakse varasid, siis tavaliselt emigreerutakse Suurbritanniasse või USAsse oma äri arendama,“ ütles Collet. „Tavaliselt minnakse Šveitsi pensionipõlve nautima, kuna seal ei maksustata varasid ning Belgiasse, kui püütakse müüa varasid, kuna seal ei maksustata varade müüki.“

Hollande ei taha vaid tõsta makse miljoniteenijatele, vaid maksustada ka vähemalt 150 000 eurot teenivad inimesed 45protsendise maksumääraga.

„Ma ei aktsepteeri ebasündsat rikkust, kuna sellel puudub seos talendi, intelligentsi või püüdlustega,“ ütles Hollande 27. veebruaril Prantsuse telekanalis TF1 esinedes.

Kui Prantsusmaa tegeleb maksude tõstmisega, siis naaber Suurbritannia langetab üle 150 000 naela teenivate inimeste maksumäära aprillist 45 protsendile. Kapitalikasvu maksustatakse seal 28 protsendiga ning varade maksu ei ole.

Hollande' miljonärimaks puudutab umbes 10 000 kuni 20 000 kodumajapidamist, prognoosis maksukogujate ametiühing SNUI. Kuid et sellist maksumäära kehtestada, peab selle heaks kiitma konstitutsioonikohus, kes võib leida, et see maks on konfiskeeriva iseloomuga.

Meetici asutaja Simocini on üks 16 suurepalgalisest, kes kirjutasid avaliku kirja, kritiseerides Hollande'i plaani.

„Ma ei nõustu nende meetmetega,“ kirjutas Simoncini ajakirjas Nouvel Observateur. „See mõjutab vaid paari tosinat juhatuse esimeest, kellele on ebatavaliselt suur kompensatsioonipakett, kuid sellega saadetakse signaal kogu maailma. Kuidas on võimalik meelitada inimesi alustama ärisid, looma, investeerima ja edu saavutama riigis, kes tahab saada kõrgeima maksustamisega riigiks maailmas?“

Simoncini kirjutas, et tema varadelt maks ulatub tema sajakordse aastasissetulekuni, kuna enamik tema varadest on investeeritud väikeäridesse, kes ei genereeri veel temale piisavalt tulu.

Teisel pool kanalit kutsub Londoni linnapea Johnson oma vaibale. „See on maailma finantspealinn,“ ütles ta. „See on meie lävepakk ja kui teie oma president ei taha enam töökohti, võimalusi ning majanduskasvu, mida te genereerite, siis meie küll tahame.“

Hetkel kuum