Euroopa otsib kriisirohtu

Teema on lubanud lauale panna Prantsusmaa uus president Francois Hollande, riskides kohe oma esimesel tippkohtumisel vastasseisu Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga.

„Ma kavatsen visandada kõik ettepanekud kasvu kiirendamiseks,“ ütles Hollande nädalavahetusel maailma juhtivate tööstusriikide kohtumisel. „Selles ettepanekute paketis saavad olema ka euroala ühised võlakirjad ja ma ei ole seda ettepanekut tehes üksi. Selle kohta sain kinnitust G8 tippkohtumisel,“ ütles Hollande agentuuri Reuters vahendusel.

Esmaspäeval oli ühised võlakirjad peamiseks arutlusteemaks ka Saksamaa ja Prantsusmaa uue rahandusministri esimesel kohtumisel, kus kumbki pool oma suhtumist ei muutnud.

Kui Prantsusmaa näeb ühistes võlakirjades vahendit, mis leevendaks raskustes riikide finantseerimiskulusid, siis Saksamaa kardab, et kui intressimäärade vahed taas kaovad, ei motiveeri miski neid riike enam vajalikke reforme läbi viima.Eesti toetab koos Soome ja Hollandiga pigem Saksamaa seisukohta, mis ei näe ühiseid võlakirju enne, kui n.ö kord on majas.

Saksamaa on aga kasvava surve all – eile lisasid oma toetushääle ühiste võlakirjade mõttele ka IMFi  juht Christine Lagarde ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD.

OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan märkis eile avaldatud maailmamajanduse ülevaates, et Euroopal tuleks eelarvedistsipliini kindlustavale fiskaalleppele lisaks emiteerida ühiseid võlakirju. OECD nägemuses eelkõige pankade rekapitaliseerimiseks, et vähendada euroala nõrgemate riikide valitsusvõlakirjade ja pankade probleemide omavahelist seost. Samuti võiks ühiseid võlakirju emiteerida Euroopa Investeerimispanga (EIB) ressursside täiendamiseks, et rahastada suuri infrastruktuuri projekte

„Sellised sammud võivad sillutada teed laiemaks euroala ühiste võlakirjade emiteerimiseks,“ nentis Padoan.

Viimasele näis vihjavat ka Ülemkogu president Herman Van Rompuy, kes kutsus esmaspäeval ELi valitsusjuhtidele läkitatud kirjas üles arutlema rahaliidu tuleviku üle ilma tabusid seadmata. Laiemalt on õhtusöögi eesmärk jõuda selgusele, milliseid koheseid ja konkreetseid meetmeid Euroopa majanduskasvu ergutamiseks on liikmesriigid valmis toetama, et need juuni lõpu Ülemkogul ametlikult kinnitada.

Näiteks võib lõpuks ilmavalgust näha kaua vaieldud Euroopa patent. Samuti ühised projektivõlakirjad, kus üle-euroopalise tähtsusega projektis osalevad ettevõtted saaksid rahastamiseks laenu võtta ELi garantiiga. Perspektiivis võib seegi olla väike samm lähemale ühistele võlakirjadele.

Vaieldakse ka EIB lisakapitali üle. Komisjon on teinud ettepaneku täiendada kapitali 10 mld euro võrra, mis panga laenuvõimet suurendaks. Eesti puhul võib see tähendada kuni 7,1 miljoni euro suurust makset. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles läinud nädalal, et Eesti on EIB kapitali täiendamise suhtes pigem skeptiline, kuna avaliku sektori kulutuste suurendamine pole tingimata uue kasvu valem. EIB ise aga pelgab poliitilist survet, mis riskib projektide rahastamisel majanduslikud argumendid tahaplaanile tõrjuda, tunnistas hiljuti ühes intervjuus panga juht Werner Hoyer.