Swed: sisemajanduse toel kasvab SKP kuni 3%

Peamiselt panustas kasvu ehituse, kaubanduse, info ja side tegevusaladel loodud lisandväärtuse kasv. Ehk teisiti öeldes, kasv tugines peamiselt sisemajandusele orienteerunud tegevusalade lisandväärtuse kasvule.

Jaekaubanduse lisandväärtust mõjutab kahtlemata ka turistide sissevool – esimese kolme kuuga oli majutatuid (nii Eesti- kui välisturiste) ca 9% enam kui aasta tagasi samal perioodil, mis, arvestades eelmise aasta ajalooliselt kõrgeimat Eestit väisanud turistide arvu, on üpris märkimisväärne. Netoekspordi panus majanduskasvu oli I kvartalis negatiivne – toodi sisse enam kaupu, kui välja veeti. Ühelt poolt tähendab see seda, et majandusaktiivsus riigis on kasvamas, mis toob kaasa ka kaupade ja teenuste nõudluse kasvu, mida kohapeal ei toodeta/pakuta.

Teisalt viitab see Eesti ekspordi suurele sõltuvusele ümbritsevast majanduskeskkonnast. Lisaks mõjutab kogueksporti märkimisväärselt üks suur ettevõte – elektroonika- ja optikaseadmete tegevusala eksport on juba teist kvartalit järjest languses (töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu panus majanduskasvu oli samuti negatiivne).

Ekspordikasv jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks ning üha enam panustavad kaubaekspordi kasvu elektroonika sektori kõrval ka teised sektorid. Vaatamata kesisele kasvule jääb ekspordi osakaal SKP-st endiselt kõrgeks – kasvas ju ekspordimaht kaks eelmist aastat ligi 20% aastas ning jõudis juba eelmisel aastal ajalooliselt kõrgeimale tasemele. Sellel aastal kasvab majandus meie hinnangul ligikaudu 3% ning peaasjalikult tugineb kasv sisemajanduse taastumisele, mida ühelt poolt toetab valitsusel lasuv kohustus CO2 kvoodimüügist saadud vahendid investeerida ning teisalt erasektori taastuv kindlustunne, misjärel on oodata nii tarbimiskulutuste kui ka investeeringute kasvu.