SKP kasv arvatust väiksem

Kaubanduses panustas SKP kasvu enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus.Lisandväärtus vähenes töötlevas tööstuses, kinnisvaraalases tegevuses ning tervishoius.

Enim pidurdas SKP kasvu töötlevas tööstuses arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemine.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus 7%ni, sh kaupade väljavedu samuti 7%ni. Kaupade ja teenuste import kasvas 10%, sh kaupade sissevedu 9% ja teenuste import 14%.

Kui varem mõjutas Eesti väliskaubandust enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sisse- ja väljaveo kiire kasv, siis alates möödunud aasta viimasest kvartalist asendus kasv langusega ning nüüd on olulisim mõju muudel masinatel ja seadmetel. Teenuste eksport kasvas 6% peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalaste ning laondust ja veondust abistavate teenuste toel.

Teenuste importi mõjutas kõige rohkem ehitusteenuste kiire kasv. Vaatamata ekspordi ja impordi kasvu aeglustumisele, suurenes nende osakaal SKPs vastavalt 92%-le ja 93%-le. Eriti kiire oli osakaalu suurenemine kaupade sisseveo puhul. Netoekspordi suhe SKPsse oli -0,5%. Viimati oli import ekspordist suurem 2008. aastal.

Esimeses kvartalis suurenes nii jooksev- kui püsivhinnas SKP kiiremini kui töötatud tundide arv. Sellega kasvas kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vastavalt nominaalnäitaja puhul 5% ja reaalnäitaja puhul 2%.

Tööjõu tunnitootlikkuse kasv oli viimase pooleteist aasta kiireim. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kahe ja poole aasta kiireim.

Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3%. Suurem mõju oli sõidukite ostmise ja telefoniteenuste tarbimise kasvul. Sisemajanduse nõudlus oli toodetud SKPst jätkuvalt väiksem.