Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome võib Hispaania abistamiseks nõuda lisatagatisi
Soome võib nõuda Hispaania pankadele plaanitavas abilaenus osalemiseks lisatagatisi, kui see raha peaks tulema euroala ajutisest abimehhanismist EFSF, teatas Soome rahandusminister Jutta Urpilainen.
„Praegu pole veel otsustatud, kas abilaen antakse ajutisest abifondist, millisel juhul Soome nõuab lisatagatisi,“ ütles Urpilainen eile õhtul korraldatud pressikonverentsil.
Alternatiiv on anda abilaen alalisest päästemehhanismist ESM, mis peaks käivituma juulist ning mis „tagab maksumaksjatele parema kaitse,“ ütles Urpilainen. Sellisel juhul Soome lisagarantiisid ei nõua, vahendas agentuur Bloomberg.
Euroala rahandusministrid otsustasid laupäeval toimunud konverentskõnel eraldada Hispaaniale finantssüsteemi stabiliseerimiseks kuni 100 mld euro suuruse abilaenu. Täpne summa selgub, kui selle kuu jooksul valmivad kahe konsultatsioonifirma hinnangud Hispaania pankade olukorrale.
Soome nõuab EFSFist antud laenudele lisagarantiid, kuna EFSFil ei ole eeliskreeditori staatust. ESMi eeliskreeditori staatus ning klauslid, mis võimaldavad kahjude jagamist erasektoriga, vähendavad tõenäosust, et ESMil reaalseid kahjusid kanda tuleb, ütles Soome rahandusministeeriumi ametnik Martti Salmi.
Kui Hispaania abi tuleb EFSFist, siis tähendab see seda, et Hispaania ise jääb kõrvale ning teiste euroala riikide osalused kasvavad, ütles Urpilainen.
Abi ettevalmistamine võtab nädalaid, mistõttu on tõenäoline, et abi tuleb siiski ESMist, ütles Urpilainen.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.