Hispaania küsib pankadele abi

Laupäeval ligi kolm tundi väldanud konverentskõne järel teatasid euroala rahandusministrid, et on valmis Hispaaniale laenama kuni 100 miljardit eurot.

"Tegu on vana mure, Hispaania kinnisvaraturu kukkumise ja panganduse suure avatusega sellele riskile," kommenteeris Äripäevale eurogrupi otsust rahandusminister Jürgen Ligi. "Hispaania laenukulud on üles läinud ja riigil ei jätku pankade toetamiseks jõudu. Tulemüüri on vaja Euroopa finantsstabiilsuse huvides."

Sellega on abistatavate ritta astumas ka euroala suuruselt neljas majandus, mida on seni püütud iga hinna eest vältida. Küll selle erandiga, et abi on kitsalt mõeldud Hispaania pankadele, mitte majandusele tervikuna. Täispaketti Hispaaniale ei pruugi euroala abimehhanismid välja kannatada.

"See, mida me küsime, on finantsabi. Siin ei ole midagi tegemist päästmisega," püüdis Hispaania majandusminister Luis de Guindos konverentskõnele järgnenud pressikonverentsil tõmmata selget vahet Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga, mille abilaenuga on kaasas käinud range tingimuste pakett kogu riigile.

"Tingimused seatakse pankadele, mitte Hispaania ühiskonnale ega riigi eelarve- või majanduspoliitikale," rõhutas minister.

Erinev on seegi, et esmakordselt ei panusta euroala abipaketti IMF, mis ei kaasrahasta konkreetsele sektorile suunatud abi. Agentuuri Reuters allikate sõnul olnud see ka Hispaania valitsuse nõudmine, kellele IMFi kaasamine käinuks au pihta.

Ent erinevalt Hispaania valitsuse soovist, et pangad rekapitaliseeritaks euroala abimehhanismidest otse, tuleb laen siiski vastu võtta valitsusel.

"Raha läheb ikkagi Hispaania valitsusele. Nii nagu iga teine liikmesriik vastutab ka Hispaania oma pankade ja nende kapitaliseerituse eest," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble agentuurile Reuters.

Konkreetne abisumma selgub kuu jooksul.

"Eesti koormusest on mõtet rääkida fondide laenumahu kontekstis. Selle tõstmise soovi endiselt pole," ütles Jürgen Ligi.

Reedel teatas IMF, et hindab Hispaania pankade lisakapitali vajaduse ca 40 miljardile eurole, mis ei pruugi olla lõplik summa. Sinna kanti jäävat ka kahe konsultatsioonifirma hinnangud, mille raportid peaksid laual olema 21. juuniks. Kui aga käiku peaks minema kogu eurogrupi lubatud summa, kasvataks see Hispaania võlakoormat läinud aasta 68,5% tasemelt SKPst 10 protsendipunkti võrra.

Kommenteerides eurogrupi valmisolekut laenata Hispaaniale kuni 100 mld eurot ütles IMFi juht Christine Lagarde, et "see annab kindlust, et Hispaania pangandussüsteemi rahavajadused saavad täielikult kaetud".

Küsimus on nüüd selles, kas Hispaanial õnnestub oma pankade probleem isoleerida. Sisuliselt on riik välisabi küsimisega möönnud, et turult enam mõistliku hinnaga laenata ei saa. Mai lõpus tuli Hispaanial kümneks aastaks laenamise eest intressi maksta 6,7%, reedeks oli võlakirjade tootlus alanenud 6,17%-le.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy rõhutas eile, et tänu riigis juba käivitunud reformidele ja eelarvekärbetele, mida valitsus plaanib jätkata, suudeti abipaketi taotlemist vältida. Ilma reformideta olnuks laupäeval otsustatu "interventsioon" ja mitte "krediidiliini avamine", tegi peaminister vahet.

Turgude hinnangut saab näha täna.

"Kuni 100 miljardini küündiv number on julgustavam ja realistlikum," ütles agentuurile Reuters Barclays panga strateeg Edmund Shing. "Detailid on aga endiselt lahtised, kust see raha tuleb. See on väga tähtis. Turud jäävad ettevaatlikuks kuni selgub, kuidas seda kõike rahastatakse."

Taust

Hispaania pankade hädade juur on 2008. a lõhkenud kinnisvaramull, millest on pankade bilansis "probleemseid" varasid ca 180 mld euro väärtuses

IMFi hinnangul on suured pangad tugevda, kuid väiksemad vajaks vähemalt 40 mld eurot uut kapitali

Pankade probleeme tuleb Hispaanial lahendada olukorras, kus riigi majandus on languses ja töötuse määr 24,3%

Pangaprobleemile kiirustasid lahendust leidma Kreekas 17. juunil toimuvad valimised

Survet lisas agentuuri Fitch otsus kärpida riigi reitingut järsult vaid kahe pügala kaugusele "rämpsu" tasemest ning hoiatus agentuurilt Moody's