Valmistuge kaks korda hullemaks

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 15. juuni 2012 kell 11:46
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valmistuge kaks korda hullemaks
Kinnisvarakrahhi ja pankade hiigelkahjumid üle elanud Iirimaal on Hispaaniale anda järgmist nõu: kujutage ette halvimat ja korrutage see kahega.
Nii ütles agentuurile Bloomberg Kleinwort Benson Investors analüütik Eoin Fahy. „Lähtuda tuleb kõige konservatiivsematest hinnangutest.“
Laias laastus on Iirimaa õppetunde kolm: esiteks on oluline kiiresti hinnata pankade kahjude õige suurus. Teiseks sundida panku need kahjud sisse võtma – näiteks „halva panga“ loomise kaudu, kuhu need hapuks läinud laenud koondatakse. Ja kolmandaks – võimalikult suure osa kahjudest peavad kanda aitama pankade võlausaldajad.
2008. a oktoobris, kui Iirimaa valitsus andis pankadele lausgarantii, nimetas toonane rahandusminister Brian Lenihan seda maailma odavaimaks abipaketiks. Kaks kuud hiljem möönis ta, et pangad võivad abi vajada 10 miljardit eurot. Kaks aastat hiljem käskis keskpank pankadel kapitalivarusid 29,2 miljardi euro võrra täiendada. Septembris 2010 vajasid pangad veel 12,1 miljardit, kui halvad laenud müüdi suure allahindlusega riigi loodud „halvale pangale“.
Pankade päästmise kulude kasv tekitas umbusu Iiri valitsuse võlakirjade vastu ja sundis valitsuse paluma IMFi ja ELi abipaketti. Alles siis telliti sõltumatu uuring pankade olukorra hindamiseks, mis leidis, et vaja on veel 24 miljardit eurot.
Hispaania on kaks sõltumatut uuringut juba tellinud ja tulemused peaksid laual olema 21. juuniks.
Edasi tuleb otsustada, mida kahjumitega ette võtta. Hispaania on siiani radikaalsemad soovitused tagasi tõrjunud, plaanides hätta sattunud pangad jalule aidata. Soome peaminister Jyrki Katainen ütles, et Hispaanial tuleks nagu Iirimaal halvad varad pankadest välja rookida.
Iirimaal müüsid pangad oma hapud laenud halvale pangale (NAMA) 57%-se allahindlusega. Tekkinud augud pankade kapitalis lappis valitsus. Teoreetiliselt pidanuks pangad seejärel jälle majandusele laenama hakkama, kuid praktikas pole asjad nii läinud – pangad eelistavad tulevaste kahjumite kartuses puhvreid kasvatada. Keeruline on ka pankade võlausaldajaid kahjumi kandmisesse kaasata – Hispaania valitsus ei pruugi söandada sellist otsust teha.
Iirimaa ja Hispaania kinnisvarakrahhi vahel on samas olulisi erinevusi – Iirimaal jõudsid kinnisvaralaenud tippu 77% tasemel SKPst, Hispaanias 29% tasemel. Hispaania pankadele kavandatav abipakett on 9% SKPst, Iirimaal 43%. Iirimaal on kinnisvara hinnad juba järsult alanenud, Hispaanias mitte.
Põhiküsimused on aga samad, hindavad Iiri analüütikud, prognoosides, et panganduse probleemid sunnivad ka Hispaania riigile täit abipaketti küsima. Eile kerkisid Hispaania kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad juba 7%-le.
„Hispaania nagu Iirimaa on viimastel aastatel ellu viinud olulisi eelarve- ja rahandusreforme,“ ütles Bloombergile Dublini ülikooli rahandusprofessor Ray Kinsella. „Kuid nii nagu Iirimaal, on pankade stabiliseerimine liikuv sihtmärk. Hispaania ametivõimud ei jõua sündmuste arengust ette.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
- Makromajandus
Hetkel kuum