- OMX Baltic0,00%298,97
- OMX Riga−0,02%891,8
- OMX Tallinn−0,02%2 055,93
- OMX Vilnius0,07%1 203,35
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,21%8 873,05
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,61
- OMX Baltic0,00%298,97
- OMX Riga−0,02%891,8
- OMX Tallinn−0,02%2 055,93
- OMX Vilnius0,07%1 203,35
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,21%8 873,05
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rustam Aksenenko läks oligarh Timtšenko palgale
Stroitransgazi peamisteks sissetulekuallikateks on erinevad energeetikaga seotud ehitusprojektid, mille eest hakkabki 37aastane Aksenenko vastutama, kirjutas Venemaa ärileht Kommersant.
Ettevõte rajab torujuhtmeid, mahutiteparke ning nafta- ja gaasiümbertöötlemise objekte Venemaal, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Euroopas ning Aasias. Stroitransgazi 2011. aasta müügikäive ulatus 41,4 miljardi rublani ning puhaskasumit teeniti 851 miljonit rubla.
2007. aastal konsolideeriti 80 protsenti Stroitransgazi aktsiatest Gennadi Timtšenko ettevõtetele ning 19,5 protsenti Gazprompangale.
Ajalehe allika sõnul ei ole Aksenenko määramine juhuslik, kuna Timtšenko valib inimesi, keda tunneb pikalt ja keda ta usaldab. Timtšenko tundis hästi endist Venemaa asepeaministrit ja raudteeministrit Nikolai Aksjonenkot, kelle kaudu tutvus ka tema poja Rustam Aksenenkoga.
1990. aastate lõpus oli Rustam Aksenenko koos Eestist pärit Maksim Liksutovi ja Sergei Glinkaga raudtee- ja transiidiäris. Ka kuulus ta Timtšenko osalusega raudteeoperaatori Link Oil direktorite nõukogusse. Samal ajal oli aga Nikolai Aksjonenko raudteeminister.
Nikolai Aksjonenkot süüdistatigi hiljem ulatuslikus riigivara riisumises, kuid kohtusse jõudnud asi lahendust ei saanudki, sest eksminister suri 2005. aastal Saksamaal vähki.
Rustam Aksenenko on ligi kümme aastat elanud Šveitsis. 2005. aastal ostis ta osaluse luksuslikus moebrändis Escada.
2007. aastal andis Andrus Ansipi juhitav valitsus tollase kultuuriministri Laine Jänese taotlusel Aksenenkole eriteenete eest Eesti kodakondsuse.
Peamise põhjusena märgiti, et Aksenenko ostis välja Juri Lotmani arhiivi ja kinkis selle Tallinna Ülikoolile. Arhiivi väärtus Tallinna Ülikooli rahvusvahelisele prestiižile on hindamatu, märgiti kodakondsuse andmisel.
Ka loeti tema teeneks strateegilised investeeringud Eesti majandusse. Tema firma Finartise suurim kinnisvaraprojekt on Estonia Teatri vastas oleva Teatri Maja kaasajastamine, ettevõttel on osalus ravimimüügifirmas Magnum. Samuti on Rustam Aksenenko üks tänapäevase Eesti transiidiäri rajajatest. 1998. aastal asutas ta Eestis transiidifirma – aktsiaseltsi DBT, millesse investeeris 150 000 000 krooni, seisab kodakondsuse andmise korralduses.
Aasta varem oli Aksenenkole kodakondsust taotlenud teine reformierakondlane, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, kuid koalitsioonipartner Keskerakond seda ei toetanud.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele