Ehitus. Tühjale haljasalale saab aia rajada

Tallinnas on kena aed rajatud Polymeri kultuuritehase katusele Tallinna sadama naabruses. Rakendusökoloogia Noorteklubi projekti juhatav Jan Pankovets selgitas, et koos tegutseb kümme aktivisti – noored botaanikud, kunstnikud, maastikuarhitekt ja teised. Algselt “Polymeri Rippaedade” nime kandev projekt käivitus 2010. aastal ja seda toetab Tallinna spordi- ja noorsooamet.

Rehvidest ja alustest aia põhi. Kuid juba kolm aastat tagasi rajasid MTÜ Linnalabor aktivistid esimesed peenrad Polymeri Kultuuritehase katusele, mille rakendusökoloogid ümber ehitasid. “Meie kontsept on taaskasutus. Põhilised ehitusmaterjalid on kasutatud autorehvid ja vanad euroalused. Palju ehitusmaterjali leidsime prügihunnikutest,” rääkis Pankovets. Klubi mõte sündis Pankovetsi peas pärast elu Hispaania ökokommuunis.

Linnapõllunduse eesrinnas on Helsingi, sealne aktivist Päivi Raivio selgitas, et linnas on popp aiamaad pidada, kuid selleks ette nähtud krundid on piiratud ja tihti peab aastaid kasutusõigust ootama. “2009. aastal õnnestus keskkonnaorganisatsioonil Dodo Helsingi kesklinna jäätmaale linnafarm rajada. Seda saatis tohutu tähelepanu. Hiljem oleme aidanud mitmele jäätmaale, parkidesse ja isegi mänguväljakutele ning kooliaedadesse linnafarme rajada,” rääkis Raivio.

Raivio on rahul, et Tallinn järgib Helsingi eeskuju. “Olen Tallinna farme külastanud. Linn peaks ­aitama soodsa mullaga ja elanikke julgustama oma toitu kasvatama, kas või rõdul ja aknalaudadel,” selgitas ta ja lisas, et aia saab rajada kortermajade vahele, jäätmaale ja isegi katusele.

Raivio soovitab kõigepealt kindlaks teha, kas linnafarmi rajamiseks on luba vaja või mitte. Hea mõte on koguda kokku piirkonna aiandushuvilised ja koos juurikaid kasvatada.

Rakendusökoloogia Noorteklubi korraldab töötubasid ja kultuuriüritusi, eksperimenteeritakse taimekasvatustehnikatega, et tulevikus haljastada ka teisi katuseid ja linnaruumi. “Suurim probleem Tallinnas ja teistes suurlinnades on mulla saastatus raskmetallidega, mida paiskavad õhku autod ja tööstus ja mis satuvad mulda koos vihmaga,” ütles Pankovets. Saastatud pole vaid tiheda liiklusega piirkonnad, vaid kogu linn. Probleemiks on ka liikide vähesus ja loodusliku toitainete ringi katkemine. “Täiväärtuslikus loodukeskkonnas taimed kasvavad, surevad ja kõdunevad. See on pikk protsess, mis rikastab pinnast,” selgitas Pankovets.

Linnas saab kõike kasvatada. Mõlemad linnafarmerid soovitavad rajada nii-öelda tõstetud peenrad, mis näevad välja nagu liivakastid. Kasvuhoones ei tohi unustada ventilatsiooni, kasutada settinud vett ja orgaanilist väetist. “Loomulikult on esmatähtis alustada puhta pinnasega,” lisas Pankovets. “Hiljem saab teha oma komposti, kuid oluline on kaitsta seda vihma eest.”

Väikesed linnaaiad on elukohtadele lähedal – kõrvalasuval tühjal krundil või majade vahel. Need pinnad on väiksemad ja vajavad vähem hoolt. “Kasvatada võib kõike. Suvikõrvitsad on head ja annavad palju saaki. Paljud kasvatavad ürte. Värske salat on tarvitamiskõlblik aasta läbi. Olen näinud ka maasikaid ja arbuuse,” rääkis Raivio.

 

Gerilja-aiandus

Kohalike kogukondade algatus, kus kujundatakse ümber avalikke ruume.Gerilja-aiandus kui protest sai alguse 1970. aastate New Yorgist, kus Liz Christy ja tema mõttekaaslased asutasid grupi Green Guerillas.Need inimesed viskasid nn seemnegranaate – mulla ja lilleseemnetega täidetud jõulukaunistusi – paljudele hüljatud ehitusplatsidele. Aja möödudes muutusid hooldamata platsid lilli ja köögivilju täis aedadeks. New Yorgi geriljade hüüdlauseks oli: “Vastupanu on viljakas”.

 

Linn soosib aiapidamist, kuid küsi luba

Sessi Villmann, Tallinna keskkonnaameti vanemspetsialistKorterelamute juurde on nende valmimisest saati inimesed ikka peenraid rajanud, küll põhiliselt lillede kasvatamiseks. Tõusev trend on kasvatada peenras koos nii lilli kui köögivilju.Otseselt linna alale põllulappide rajamine seadustega reguleeritud ei ole, kuid Tallinna linna heakorraeeskirja paragrahv 4 punkt 3 ütleb, et avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, telefonikabiini, vitriini või mis tahes teisi teisaldatavaid väikevorme (v.a välireklaamikandja) paigaldada vastava linnaosa valitsuse loal. Nende korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus ja sama eeskirja paragrahv 13 räägib, et heakorra nõuete tagamiseks on keelatud rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma linnaosa valitsuse kooskõlastuseta.

Ene Tomsoni, Nõmme linnaosa arhitektLinnapõllunduse suhtes pole ühtset seisukohta ja iga juhtum on sõltuvalt maa omanikust ainulaadne.Korrusmaja krundile võib korteriomanik aiamaa rajada korteriühistu otsuse alusel. Elamu katusele aia rajamine nõuab vastava projekti koostamist ja sellega kaasnevate lubade hankimist ja näiteks tuleb kasvuhoone rajamisel eskiis kooskõlastada linnaosavalitsusega.Kui tahetakse aiamaad teha väljapoole kinnistut, peab juba linnaosa ja keskkonnaametiga tegemisi kooskõlastama.

Alo Brandt, Tallinna linnavaraameti linnamaade osakonna juhatajaVaba planeeringuga elamualadel paikneb suurem osa korterelamutest kinnistutel, mille pindala moodustab kuni kahekordse hoonealuse maa pindala. Elamuid teenindavad haljasalad, mängu- ja spordiplatsid, juurdepääsuteed, parklad jms asuvad väljaspool elamute kinnistuid elamutevahelisel avalikult kasutataval maal.Elamutevaheline maa antakse linna omandisse maareformiseaduses ette nähtud korras. Alati märgitakse maavanema korraldusse alati ka elamutevahelise maa kasutamise otstarve – haljas­alad mänguväljakute, spordiplatside, juurdepääsuteede ja parkimiskohtadega –  peenramaad sellele maale rajada ei tohi.Aiamaa rajamiseks võib elamutevahelisest alast paremini sobida elamutega külgnevad või lähedal asuvad seni kasutamata alad. Sellise maa kasutuselevõtuks on aga vajalik eeltöö. Aia rajamine eeldab näiteks veevarustuse rajamist ja kasutuskorra kehtestamist.Maareformi seadus ei näe ette riigi kohustust anda aianduse korraldamiseks vajalikku maad kohalikele omavalitsustele munitsipaalomandisse.Katuseaiad on samuti tõusev trend ja lubatud, kuid mulla või muu materjali kasutamine katusel nõuab konstruktsioonidelt raskuste talumist, millega ilmselt juba valmis hoonete puhul arvestatud ei ole. Olemasolevatel ja projekteeritavatel hoonetel on vaja kindlaks määrata hoone konstruktsiooniline võimekus lisaraskuse talumiseks.Kasvuhoone või muu rajatise tegemine katusele nõuab kindlasti projekteerimisprotsessi läbimist, et tagada ohutus. Katusel võib kasvatada ka köögivilju, kuid tuleb arvestada rohke kastmisega.

Tiina Jaska, Haabersti linnaosavalitsuse arhitektKui on tagatud ohutus, siis miks mitte haljastada elamute katuseid. See on igati tervitatav ettepanek, samas on ilmtingimata vajalik ehitada need katused selliselt ümber, et tegevus ei kahjustaks katust. Sellega seoses ei tohi hakata katused vett läbi laskma jne. Majadevahelisi peenramaid ja kasvuhooneid Väike-Õismäele rajada ei tohi.

Arvo Soorand, Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna juhataja asetäitjaPotipõllunduse häda on see, et põllulapipidajad harivad ja hooldavad maad ju kevadest sügiseni, kuni saak on käes. Avalik ruum vajab aga hoolt kogu aasta.Linnaosa on põhimõtteliselt potipõllunduse poolt, ent põllulappide rajamisel tuleb arvestada kõigi kohalike elanike huvidega ja oma osa mängib ka avaliku ruumi väljanägemine.Lasnamäe puhul võiks kaaluda väikeste aiamaalappide rajamist spetsiaalsel maa-alal ja seejärel nende rentimist, mille kasutamine oleks täpselt reglementeeritud. Selliseid aiamaadega alasid võib kohata meie põhjanaabrite juures.Põhja-Tallinna Pelgulinna ja Kalamaja asumites on juba ajalooliselt välja kujunenud koduaedade pidamise tava. Väikeste kortermajade elanikud kasvatavad värsket köögivilja oma tagahoovides juba pikemat aega, samuti on aedades viljapuid. Selle tava jätkumist toetavad nii linnaosavalitsus kui ka asumite vabaühendused.