• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 26.06.12, 11:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taliga: kriisi raskus veeretati töötajate õlgadele

Paindliku tööturu tõttu puudus ettevõtetel sund tootmist ümber korraldada ja nii ei muutunud ka majanduse struktuur ehk teisisõnu kannatasid inimesed kriisi ajal asjata, leiab Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga.
Inimesi rängalt räsinud masu peaks ju majandusnäitajaid uskudes möödas olema, kuid tõsiasi, et tootlikkuse kasv jääb palgale alla, ei jäta kahtlust, et riik ja ettevõtted pole majanduskriisist suurt midagi õppinud, rääkis Taliga Delfile.
"Meie ülipaindlik tööturg võimaldas veeretada suure osa kriisi raskusest töötajate õlgadele, kes töökoha säilitamise nimel nõustusid valusate palgakärbetega, mis arenenud riikides ei tule kõne allagi ning kuna ettevõtetel puudus sund tootmist ümber korraldada, ei muutunud ka majanduse struktuur," selgitas Taliga.
Palgakärbete tõttu jätkas üsna kiiresti taastunud eksport toimimist põhimõtteliselt sama mudeliga, mis iseloomustas meie majandust ka enne kriisi – luues üsna vähe lisandväärtust ja teiseks sõltuvad meie ekspordimahud mitte niivõrd Eesti tublidusest, vaid sellest, kuidas läheb meie peamistel ekspordipartneritel, tõi Taliga välja kaks olulist aspekti Eesti majanduse puhul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Taliga toonitas, et kindlasti ei maksa loota, et ametiühingud lasevad palgaläbirääkimistel end heidutada jutuga, et palku tõsta ei saa, kuna tootlikkus kasvab vähe, sest töötajate soov saada oma töö eest inimväärset palka aitab Eesti majandusel areneda ja püsida konkurentsis.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 19 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele