Seni kohati levinud arvamus, et kord õiguspäraselt avalikustatud isikuandmeid on võimalik edaspidi vabalt kasutada, ei pea paika.
Eraõiguslikes suhetes on isikuandmete töötlemine reeglina lubatud vaid juhul, kui inimene, kelle andmeid töödeldakse, selleks nõusoleku annab. Nõusoleku olemasolu peab tõendama isikuandmete töötleja. See tähendab, et muul kui isiklikul otstarbel on inimese tuvastamist võimaldavate andmetega mis tahes toimingute tegemine üldjuhul keelatud. Ühe erisusena sätestab seadus erandi kord õiguspäraselt avalikustatud andmete osas: kui inimene on avalikustanud oma isikuandmed ise, andnud nende avalikustamiseks nõusoleku või kui isikuandmed on avalikustatud seaduse alusel, siis isikuandmete töötlemisele teisi isikuandmete kaitse seaduse paragrahve ei kohaldata.
Siiski ainuüksi sellest, et andmed on isiku nõusolul või seaduse alusel varem avalikustatud, ei saa järeldada, et täiendaval avalikustamisel ei pruugi inimesele olulisi tagajärgi olla. Seda enam, et kõiki korduva avalikustamise viise ja tagajärgi ei pruugi inimene andmete avaldamisel või nende avaldamiseks nõusoleku andmisel ette näha.
Seega, kui korduval töötlemisel avaldamise või nõusoleku andmise tingimustega märkimisväärne seos puudub, on nõusoleku või seadusest tuleneva aluse puudumisel varem avalikustatud isikuandmete edasine kasutamine keelatud.