- OMX Baltic−0,09%297,08
- OMX Riga0,42%920,39
- OMX Tallinn0,11%2 029,06
- OMX Vilnius0,15%1 220,36
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1000,01%9 288,68
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,88
- OMX Baltic−0,09%297,08
- OMX Riga0,42%920,39
- OMX Tallinn0,11%2 029,06
- OMX Vilnius0,15%1 220,36
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1000,01%9 288,68
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,88
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swed ootas siseturult suuremat panust
Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti kommentaarid Eesti teise kvartali majanduskasvule.
Ootasime veidi kiiremat majanduskasvu ning ilmselt hindasime sisemajanduse panust suuremaks, lähtudes jätkuvalt kasvavast turistide sissevoolust ning paranenud tingimustest tööturul, mis võimaldavad jaekaubandusettevõtetel oma müügimahtusid oluliselt kasvatada.
Tasub rõhutada, et käesolev majanduskasvu hinnang on eelkõige esialgne ning andmete täpsustumisel on võimalik majanduse seisu ja võimalikke trende ka täpsemalt kirjeldada. Aprillis valminud prognoosi kohaselt ootame selle aasta majanduskasvuks 2,7% ning peaasjalikult tugineb see ootus sisemajanduse tugevusele. Aasta viimases kvartalis peaks eelduste kohaselt mõningal määral kosuma ka välisnõudlus, mis koos taastuva sisemajandusega võib majanduskasvu kergitada ka kiiremaks.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus selle aasta teises kvartalis 2,0% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga kohandatud andmetel moodustas kvartaalne kasv 0,4%). Peamiselt panustasid majanduskasvu Statistikaameti teatel siseturule orienteeritud sektorid nagu ehitus, info- ja side ning haldus- ja abitegevus. Töötleva tööstuse panus jäi statistikaameti andmetel tagasihoidlikuks ning sellele viitavad ka töötleva tööstuse tootmismahud, mis esimestel kuudel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid keskmiselt 1% (sesoonselt ja kalendaarselt kohandatud andmetel).
Tootmismahtude languse tingis elektroonikasektori toodangu langus – esimese kuue kuuga vähenes toodangumaht selles sektoris keskmiselt 14%, mis omakorda on tingitud väga kõrgest võrdlusbaasist. Nimelt oli eelmise aasta esimene pool elektroonikasektorile väga suurte tellimuste periood, mil toodangumahud kasvasid ajalooliselt kõrgeimale tasemele. Aasta edenedes tootmismahud kahanesid ning alates selle aasta jaanuarist on toodangumahud kuises arvestuses taas kasvama asunud (keskmiselt ligikaudu 9% võrreldes eelneva kuuga).
Samas on kasvanud teiste suuremate sektorite (nagu puidutootmine ja –töötlemine, masinate ja seadmete tootmine, toiduainete tootmine, metallide tootmine) toodangumahud. Toodangumahtude kahanemise on peamiselt olnud seotud välisnõudluse kahanemisega (keskmiselt 70% kogu töötleva tööstuse toodangust müüakse Eestist välja) ning sisemajanduse kosumine ei ole suutnud välisnõudluse kahanemist kompenseerida. Lisaks on ekspordi müügimahtusid mõjutanud naaberriikide kaubanduspoliitika.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele