Swed ootas siseturult suuremat panust

Ootasime veidi kiiremat majanduskasvu ning ilmselt hindasime sisemajanduse panust suuremaks, lähtudes jätkuvalt kasvavast turistide sissevoolust ning paranenud tingimustest tööturul, mis võimaldavad jaekaubandusettevõtetel oma müügimahtusid oluliselt kasvatada.

Tasub rõhutada, et käesolev majanduskasvu hinnang on eelkõige esialgne ning andmete täpsustumisel on võimalik majanduse seisu ja võimalikke trende ka täpsemalt kirjeldada. Aprillis valminud prognoosi kohaselt ootame selle aasta majanduskasvuks 2,7% ning peaasjalikult tugineb see ootus sisemajanduse tugevusele. Aasta viimases kvartalis peaks eelduste kohaselt mõningal määral kosuma ka välisnõudlus, mis koos taastuva sisemajandusega võib majanduskasvu kergitada ka kiiremaks.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus selle aasta teises kvartalis 2,0% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga kohandatud andmetel moodustas kvartaalne kasv 0,4%). Peamiselt panustasid majanduskasvu Statistikaameti teatel siseturule orienteeritud sektorid nagu ehitus, info- ja side ning haldus- ja abitegevus. Töötleva tööstuse panus jäi statistikaameti andmetel tagasihoidlikuks ning sellele viitavad ka töötleva tööstuse tootmismahud, mis esimestel kuudel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid keskmiselt 1% (sesoonselt ja kalendaarselt kohandatud andmetel).

Tootmismahtude languse tingis elektroonikasektori toodangu langus – esimese kuue kuuga vähenes toodangumaht selles sektoris keskmiselt 14%, mis omakorda on tingitud väga kõrgest võrdlusbaasist. Nimelt oli eelmise aasta esimene pool elektroonikasektorile väga suurte tellimuste periood, mil toodangumahud kasvasid ajalooliselt kõrgeimale tasemele. Aasta edenedes tootmismahud kahanesid ning alates selle aasta jaanuarist on toodangumahud kuises arvestuses taas kasvama asunud (keskmiselt ligikaudu 9% võrreldes eelneva kuuga).

Samas on kasvanud teiste suuremate sektorite (nagu puidutootmine ja –töötlemine, masinate ja seadmete tootmine, toiduainete tootmine, metallide tootmine) toodangumahud. Toodangumahtude kahanemise on peamiselt olnud seotud välisnõudluse kahanemisega (keskmiselt 70% kogu töötleva tööstuse toodangust müüakse Eestist välja) ning sisemajanduse kosumine ei ole suutnud välisnõudluse kahanemist kompenseerida. Lisaks on ekspordi müügimahtusid mõjutanud naaberriikide kaubanduspoliitika.