Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Starmani suurosalus läheb müüki

    Hollandi firma Xalto on asunud müüma oma suurosalust telekomifirmas Starman, tehingu väärtus võib küündida 50 miljoni euroni.

    Ida-Euroopa firmadele keskenduva Bancroft Private Equity tütarfirma Xalto CDO II B.V omandas enamusosaluse Starmanis septembris 2007, mil ettevõtte aktsiad olid veel noteeritud Tallinna börsil. Äriregistri andmetel kuulub hollandlastele praegu pea 68%-line tükk telekomifirmast.
    “Xalto kaudu on Starmanisse investeerinud fondid seda teinud finantsinvestoritele tüüpilise viieaastase ajahorisondiga. Viis aastat saab täis selle aasta sügisel ja seetõttu vaatavad nad tõesti ringi võimaliku ostja järele,” kinnitas ASi Starman üks omanikest ja juhatuse esimees Peeter Kern.
    Müüki puudutavate küsimustega soovitas Kern pöörduda otse investeerimispanga Rothschild poole. Seda, kas juht ise kavatseb oma 20%-list osalust Starmanis suurendada, ta ütlema ei soostunud: “Oma osaluse võimalikku muutust ei tahaks ette kommenteerida.”
    Kui Starman 2009. aasta kevadel Tallinna börsilt lahkus, hinnati kogu telekomifirma ülevõtmispakkumishinna alusel 75 miljoni euro väärtuseks. Umbes sama suur võiks olla ettevõtte väärtus ka praegusel ajal. See tähendab, et 70%-lise osaluse hind oleks maksimaalselt 50 miljonit eurot.
    Tundub, et Starmanis on asutud ümberkorraldusi tegema, sest hiljuti toimus muudatus ka juhtkonnas. Septembri lõpus lahkub Starmanist teenindus- ja müügidirektor Jaano Inno. Tema asemele tuleb vahepeal aasta Bauhof Eesti tegevjuhina töötanud endine Tele2 Eesti juht Toomas Tiivel.
    Tele2 juht ei välista ostu. Kõige tõenäolisemalt võiks osaluse ostmisest olla huvitatud satelliitsideteenuse pakkuja Viasat AS, mis kuulub üleeuroopalisse meediagruppi Modern Times Group. Viasati lätlasest juhi Raivo Rostsiga ei õnnestunud Äripäeval eile kontakti saada.
    Üheks potentsiaalseks huviliseks võiks olla ka Tele2 Eesti. Näiteks laiendas mobiilside firma tänavu jaanuaris oma tegevust sellega, et ostis 25 miljoni euro eest Eesti Energialt Kõu internetiteenust pakkuva tütarettevõtte Televõrk ASi.
    Tele2 Eesti juht Mindaugas Ubartas jäi aga Äripäeva küsimustele vastates napisõnaliseks.
    “Ma ei ole sellest veel väga palju kuulnud. Kuulsin, et midagi hakkab toimuma, kuid ei tea midagi konkreetselt. Sellepärast on praegu ka raske kommentaari anda.”
    Samas ei välistanud Ubartas huvi osaluse omandamise vastu, vaid vabandas, et vajab analüüsi tegemiseks veidi rohkem aega.
    Elion ostuhuviline ei ole. Hiljuti nuti-TV arendamisele keskendunud Elion Ettevõtted AS konkurendi ostmisest huvitatud ei ole. “Lühidalt vastates, võib öelda, et see ei mõjuks konkurentsile ja pikemas perspektiivis klientidele hästi. Terve konkurents aitab valdkonna arengule igati kaasa,” märkis Elioni juhatuse esimees Arti Ots.
    Elion keskendub teisele tehnoloogiale. Otsa sõnul on peamine põhjus selles, et Elion ei kavatse keskenduda kaabeltelevisiooni teenuse arendamisele. “Rajame üle Eesti valguskaablivõrku, sest valguskaablil saab pakkuda tulevikku suunatud interaktiivseid televisiooniteenuseid. See tehnoloogia on tulevikukindel ning seetõttu panustame selle arendamisse,” põhjendas Ots.
    Seda, kes võiks olla huvitatud Starmani strateegiliseks investoriks asumisest, Ots öelda ei osanud.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.