PwC: Eesti on eurotsooni kriisiks suhteliselt hästi valmis

Septembri alguses Krynica Zdroj’s (Poola) toimunud 22.-l Kesk- ja Ida-Euroopa majandusfoorumil avaldatud PwC raport annab ülevaate piirkonna 10 Euroopa Liitu kuuluva  ja 5 mittekuuluva  riigi majanduste hetkeseisust euroala tõenäoliselt ees ootavate raskete aegade eel.

Raport reastab 15 vaatlusalust riiki vastavalt sellele, kui tundlik on riigi reaalmajandus ja finantssektor euroala probleemide süvenemisele. Ehkki eurotsooni võimalikud hädad ei jäta mõjutamata ühtki selle regiooni riiki, on parimas olukorras suure siseturuga Venemaa, järgnevad Tšehhi ja Poola. Eesti oma kõrge riigireitingu ning korras rahandusega, ent tihedalt Euroopaga integreerununa, on analüüsi kohaselt tublil neljandal kohal. Meie peamised riskid on seotud suure sõltuvusega ekspordist eurotsooni riikidesse ning erasektori suhteliselt kõrge võlatasemega, mis mõlemad ohustavad reaalmajanduse kasvu. Samuti on Eestil euroala liikmesriigina probleemide korral olematu iseseisev monetaarpoliitiline manööverdamisruum. Finantsriskide skaalal seevastu on Eesti seisund tänu ülimadalale riigivõlale ja konservatiivsele eelarvepoliitikale üks turvalisemaid kogu regioonis.

Uuringu kohaselt kuulub Eestile regiooni riikide hulgas vähemalt kolm auväärset esikohta – parima krediidireitinguga riik (koos Tšehhiga), väiksema riigivõlaga riik (6% SKP-st) ning suurima ekspordi osakaaluga riik (93% SKP-st). Neist viimane teeb meid kriisi situatsioonis samas ka enam haavatavaks.

Raport, mis kannab iseloomulikku pealkirja „Lähenev torm“, lähtub eeldusest, et Euroopa võlakriisi lahenemine moel, mis ei tooks endaga kaasa eurotsooni  majanduskasvu järsku pidurdumist, on muutunud üha ebatõenäolisemaks. Seega on lisaks reale objektiivsetele kriteeriumidele, nagu majanduse konkurentsivõime, riigi võlakoormus, eelarvedefitsiit jne piirkonna riikide jaoks kriitilise tähtsusega ka integreeritus Euroopaga.