• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loodud on taastumise optimismihõngu eeldused

    Paljude ettevõtjate ja investorite seas keerleb õigustatult küsimus, kas finantsturgudel toimunud ülikiire pööre äärmuslikust pessimismist suurde optimismi on ikka põhjendatud ja jätkusuutlik.

    Maailma majanduskasv, sealhulgas Hiinas ning sellega piirnevates avatud majandustes jätkab praegu aeglustumist. Struktuursed probleemid ja vajadus tugevdada bilansse pitsitavad jätkuvalt kriisist puudutatud majanduste kasvuväljavaateid. Lisaks sellele püsib tööpuudus mitmes kaalukas majanduses liialt kõrgel tasemel, näiteks USAs, või isegi kasvab nagu euroalal.
    Börsid pöördunud optimismile. Selle taustal on aga mitmed aktsiaindeksid, sealhulgas Dow Jones, S&P 500, DAX  jt jõudnud praeguseks pea kriisieelsete kõrgtasemeteni, milleni jõuti majandusbuumi ja optimismi haripunktis.
    Nii riikide kui ka indeksite vahel püsivad kohati küll suured lahknevused, kuid ka tugevamate majanduste puhul on märgata ülisuurt optimismi. Oluline on analüüsida, kas nende arengute taustal võib terendada nüüd uus suurem langus ja naasmine kriisiteemade juurde või on see tavapärane finantsturgude kõikumine.  Jättes kõrvale turu tasakaalu kallutavad spetsiifilised ja prognoosimatud riskitegurid, nagu näiteks naftahindade hüppelise tõusu mõju nõrkadele majandustele või tsunami ja rahutused kriisikolletes, on oluline silmas pidada kogu majanduse struktuuri ja toimuvaid muutusi. Kriisist taastumiseks vajalikud struktuursed muutused ja sissetulekute ning hõive kasv ei toimu vaid finantsturul ega üleöö ning riskid on jätkuvalt üleval.
    Kolm sammast. Majanduse arenemiseks vajalikku raharinglusse panustavad üheskoos keskpangad, finantsasutused ja reaalsektor. Kui üks nendest kolmest on nõrk, siis jääb rahamassi kasv tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Praegu panustavad keskpangad majanduse elavnemisse ebastandardsete meetmete kaudu selgelt rohkem kui kunagi varem. Samas reaalselt jõuab raha ringlusesse ja uutesse projektidest tavapärasest vähem, seejuures märkimisväärselt kõrgema hinnaga, kui keskpanga null-intressid seda eeldaks. Kui analüüsida kahte finantsnäitajat, siis euroala puhul peegeldab näiteks majandusaktiivsusega kaasnev rahamass kui ka eraisikute laenu aastakasv ilmekalt seda, et oleme praegu veel pika tee alguses.
    Järeldada võib tagasihoidlikku kriisist taastumist ning oleme selgelt kaugel stabiilsest, ligi 5–6%-lisest ajaloolisest keskmisest kasvutempost.  Veelgi ilmekamalt peegeldab euroala majanduse ees seisvaid väljakutseid näiteks eraisikute laenukasv. Nullilähedase laenukasvu taga tuleb otsida eelkõige tarbijate madalat nõudlust ja kindlustunnet, kuid jätkuvat kohanemist finantssektoris ja sellest tingitud karmistunud laenutingimusi.
    Euroopa pingutus. Eelnev lihtsustatud “rahapakkumise ja laenukasvu lakmustest” võtab aga viimati vastuvõetud gigantsete majanduspoliitiliste otsuste taustal hoopis teistsuguse värvingu, kui see oleks ilma nendeta. Nimelt suve keskpaigas andis Euroopa Keskpank välja väga olulise ja jõulise lubaduse teha kõikvõimaliku euro toetamiseks.
    Sellele järgnes keskpanga erakorraliste meetmete pakett ning  samuti lubas Saksamaa Konstitutsioonikohus valitsustel edasi minna uue kriisihaldusmehhanismi ESM käivitamisega. Need  ei ole lihtsalt lubadused, vaid reaalsed sammud, mis võimaldavad vajadusel sekkuda senisest jõulisemalt ja targemalt võlakriisi ekstreemstsenaariumite ärahoidmiseks. Märkimisväärseid lubadusi on praeguseks antud erinevates riikides piisavalt palju ning nendega tasub arvestada.
    Eelnimetatu valguses oleme jõudmas lähemale olukorrale, kus on võimalik jõulisemalt ja kiirelt reageerida ekstreemstsenaariumite pehmendamiseks, kui selleks peaks vajadus tekkima. Majanduse, sealhulgas laenu- ja rahakasvu normaliseerumiseks peavad rahapoliitika ja intressid jääma veel pikaks ajaks madalaks. Selle kaudu toetavad keskpangad paratamatult ka edasist pikaajalist kasvu riskivarades. Lühiajaliselt on korrektsioon võimalik, kuid praeguseks on loodud soodne keskkond selleks, et taastumine saaks struktuursete reformide toel alata ning optimismipuhang ei lõppeks suurema langusega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.