Turu avanemise vastamata küsimused

Juba siis langetati otsus võtta suund tarbimismudelitele, sh äritegevustele, mis ei ole elektri­intensiivsed.

Elektrituru avanemisest teatati küll pikalt ette, kuid hinnatõusust esialgu ei räägitud, pigem tehti juttu avatud turu võludest, ja sellepärast ei võetud neid jutte ka kuigi tõsiselt.

Pakkujaid napib. Kui emotsioonid kõrval jätta, siis tegelikult on praegu laual küsimus, miks avatakse elektriturg enne teise jõukaabli valmimist Eesti-Soome vahel. See tähendab: kas pakkujaid on praeguse seisuga piisavalt?

Kui elektri tootjahind on lähedal NordPooli omale, siis miks ületab lõpphind koos ülekandetasudega põhjanaabrite oma?

Tegelikult on Eesti siin ülemaksustaja rollis, tuues selle põhjuseks väiksuse ebaefektiivsuse.

Ja veel: miks ei suuda kolm Balti riiki oma tegevust samaaegseks koordineerida, üks kord võiks ju 1,3 miljonit elanikku teistega koostööd teha?

On täiesti selge, et reguleeritud turg oli ja oleks praegugi hinna poolest atraktiivsem kui vabaturg.

Ammune lubadus kohustab. Kahjuks ei ole küsimus hetkel enam mitte valikuvabaduses, vaid poliitilises lubaduses Euroopale, mis on antud juba aastaid tagasi.

Riigi rolliks jääb nüüd mõelda energia maksustamise ja ülekande efektiivistamise vajakajäämiste üle.