4. oktoober 2012 kell 21:00

Pettus nagu lotovõit

Majanduskuriteod on kui hea võiduvõima-lusega lotopilet – valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb tagasi saamata.

Levinuim karistus maksukuritegude eest on viimasel paaril aastal olnud tingimisi vangistus. Maksupettur võib kohtumajast rahulikult minema jalutada ja kui ta katseajal uue kuriteoga vahele ei jää, pääseb karmimast karistusest.

Pettusega seotud ettevõtetele määrab kohus reeglina rahatrahvi, mis on aga kahjusummaga võrreldes väike. Sageli on ettevõtted kohtumenetluse ajaks “põhja lastud”, et pääseda kahju tagasimaksmisest. Kui arvestada ka riigi kulutustega majanduskuritegude uurimisele, siis võib juhtuda, et seegi raha, mis õnnestub petturilt kätte saada, on juba kulutatud juhtumi uurimise peale.

Sümboolne rahaline karistus või selle asendamine tingimisi vangistusega on seda kummalisem, et maksuamet ja näiteks ka vandeadvokaat Aivar Pilv on veendunud, et nn valgekraeliste kuritegude puhul on mõjusaim just rahaline karistus.

“Minu arusaamine 28aastasest advokaaditööst on see, et vangla kedagi väga palju paremaks ei tee. Küll aga rahaline karistus ja erinevate piirangute, näiteks ettevõtluspiirangu rakendamine on tunduvalt efektiivsem, inimene tunnetab seda palju rohkem.”

Praktika näitab, et petturitelt on keeruline kahjusummasid sisse nõuda. Pettusega seotud firmad on muudetud maksejõuetuks või on kuritegelik tulu muul viisil ära peidetud. Seda olulisem on vara konfiskeerimine kuritegude kohtueelses menetluses.

“Tänavu esimesel poolaastal prokuratuuri saadetud asjades oleme arestinud 28 protsenti kriminaalasjades tuvastatud kahjust,” märkis maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Eurodes tähendas see umbes 1,3 miljonit. Üle 70 protsendi tuvastatud kuritegelikust tulust jäi petturitelt aga konfiskeerimata.

“Maksukuritegude puhul on vara konfiskeerimine äärmiselt oluline instrument, kuna maksukuritegusid ei panda toime näiteks isikliku vihavaenu tõttu või afektiseisundis – nende kuritegude toimepanijate eesmärk on üksnes raha,” ütles Veermäe ja lisas, et kui maksukurjategijalt raha tagasi võetakse, on sel ka kõige valusam mõju.

Veermäe sõnul on nad koos rahandusministeeriumiga teinud ettepaneku, et raskemate maksukuritegude puhul saaks rakendada vara laiendatud konfiskeerimist.

See tähendab, et kui praegu peab uurija vara konfiskeerimiseks tõendama, et konkreetne vara on teenitud kuritegelikult, siis laiendatud konfiskeerimise puhul peab hoopis kurjategija tõendama, et tema vara on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Lühidalt öeldes muutuks vara konfiskeerimine lihtsamaks.

Vandeadvokaat Aivar Pilv on vara laiendatud konfiskeerimise ettepaneku suhtes ettevaatlik. “Kui inimeste vara hakatakse konfiskeerima kergekäeliselt ja kiirustades, võime jõuda olukorda, kus põhiline vaidlus läheb süüteolt vara konfiskeerimisega seotule,” hoiatas Pilv.

Maksuametil on petturite tõhusamaks karistamiseks veel üks ettepanek. Nimelt soovib amet näha ettevõtluskeeldu kui lisakaristust maksukuriteos süüdimõistetule, praegu sellist karistamise võimalust ei ole. “Eraldi tuleks kaaluda ettevõtlusvabaduse piiramise kohaldamist isikute puhul, kes pettustega süsteemselt tegelevad. Praegu on olukord, kus üht ja sama nn tankisti võidakse kasutada mõne varifirma juhatuses üha uuesti ja uuesti,” märkis Veermäe.

Vandeadvokaat Pilv nõustus, et kindlasti peaks rakendama meetmeid, mis takistavad elukutselistel võlglastel uute ettevõtete asutamist ja juba aastaid kasutatud skeemide uuesti ehitamist.

Kohtupraktika: tingimisi vangi või rahatrahv

Avaldame seitse näidet Põhja ringkonnaprokuratuuri 2010–2011 kohtusse saadetud kriminaalasjadest, kus kohus on kuriteos süüdimõistetuid karistanud seaduses toodud maksimaalsetest karistustest leebemalt. Alla keskmise määra karistuste mõistmine on majanduskuritegude puhul levinud, kuna sageli on kurjategijad varem karistamata või on muid kergendavaid asjaolusid, näiteks oma teo kahetsemine või ebamõistlikult pikk kuriteo menetlemise aeg.Väljamõistetud kahju sissenõudmine pole olnud sageli võimalik, sest petturil pole enam vara.

Maksudest kõrvalehoidmine suures ulatusesKURITÖÖ: Ants otsustas majanduskriisi ajal fiktiivsete arvete abil oma ettevõtte maksukoormust vähendada. Nimelt asus ta enda osaühingu nimelt raamatupidaja kaasabil esitama maksuametile libaarvete loetelusid, näidates, kuidas ta oleks justkui ostnud ühelt teiselt osaühingult kaupu. Tegelikult arveid ega tehinguid ei eksisteerinud. Pettus kestis 2008. aasta algusest 2010. aasta kevadeni.TEKITATUD KAHJU: üle 700 000 €.KARISTUS: 19 656 + 30 000 €

Maksudest kõrvalehoidmine suures ulatusesKURITÖÖ: Kolmel korral kriminaalkorras karistatud Boriss asus 2005. aasta sügisel tegelema kütuseäri maksupettusega. 2005. aasta sügisest 2006. aasta sügiseni esitas ta maksuametile valeandmeid eelkõige enda osaühingu käibe kohta, aga lisaboonusena ka tulu- ja sotsiaalmaksu kohta. Kuriteo jälgede peitmiseks sõlmis Boriss pettuseks kasutatud osaühingu fiktiivse müügitehingu variisikuga, nii et ettevõtte eest raha ei liikunud ning ostja ettevõtte dokumentatsiooniga ei tutvunud, selleks esitas Boriss notarile valeandmeid. Tehinguga soovis Boriss vabaneda osaühingu omaniku ja juhatuse liikme seadusest tulenevatest kohustustest ja vastutusest. Veel püüdis Boriss hilisemas osaühingu pankrotimenetluses varjata raamatupidamisdokumente, valetades, et need varastati autost.TEKITATUD KAHJU: 6,3 mln €KARISTUS: 3aastane vangistus, mis loeti varem mõistetud karmima karistuse hulka.

Maksudest kõrvalehoidmine suures ulatusesKURITÖÖ: Osaühingu juhatuse liikmed kajastasid 2004. aasta suvest 2005. aasta sügiseni ettevõtte raamatupidamises teise nende kontrolli all olnud osaühingu nimelt väljastatud fiktiivseid arveid. Fiktiivsete arvete alusel esitasid petturid maksuametile valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Maksuametnike eksitamiseks toimusid ka fiktiivsed ülekanded, millega liikunud summad hiljem sularahas algallikani tagasi jõudsid. Sama skeemi jaoks kasutati nelja ettevõtet, mille juhatustes istusid variisikud. Kohus karistas antud juhtumis juriidilisi isikuid ehk osaühinguid.TEKITATUD KAHJU: 230 000 €KARISTUS: 17 283 + 6125 €Konfiskeeriti 11 812 eurot (u 5% tekitatud kahjust).

Maksudest kõrvalehoidmine suures ulatusesKURITÖÖ: Aktsiaseltsi juhatuse liige ja tegevjuht Hanno ostis 15 osaühingult võltsitud arveid ja edastas need enda juhitava aktsiaseltsi raamatupidamisse, eesmärgiga ebaseaduslikult vähendada aktsiaseltsi maksukohustust. Võltsitud arveid oli kokku mitusada. Seejärel arvestas Hanno võltsitud arveid ASi käibemaksudeklaratsioonide koostamisel. Hannol õnnestus käibedeklaratsioonides kavatsetult valeandmeid esitada lausa viis aastat – 2001. aasta algusest 2006. aasta alguseni.TEKITATUD KAHJU: 1,3 mln €KARISTUS: 2,5aastane tingimisi vangistus (3,5aastase katseajaga). Ühele kaasosalisele 1 aasta ja 4 kuud tingimisi vangistust (2aastase katseajaga), kahele rahalised karistused 4160 ja 3064 eurot.

Kuritegelikku ühendusse kuulumineKURITÖÖ: Kuritegelik ühendus korraldas Lätist ja Poolast määrdeõli ostu ning selle Eestis edasimüümise diislikütusena, millelt ei ole tasutud aktsiisi ega käibemaksu. Täpsemalt ostsid kelmide kontrollitavad osaühingud Läti ja Poola firmadelt vale kaubakoodiga ehk määrdeõli nime all aktsiisikaupa – kütteõli ja diislikütust. Eestisse toimetatud aktsiisikaup veeti erinevatesse terminalidesse Lääne-Virumaal, kus kütus pumbati ümber sama seltskonna kontrolli all oleva OÜ renditud mahutitesse. Laos muudeti vedelkütuse kvaliteedinäitajad diislikütuse sarnaseks ja kaup müüdi edasi vedelkütuse kokkuostjatele. Skeemitamise abil varjati müüdava diislikütuse päritolu ja kvaliteeti.TEKITATUD KAHJU:  1,1 mln €KARISTUS: ühele kurjategijale viieaastane vangistus, sh 1 aasta reaalselt ja ülejäänu 4aastase katseajaga.Kaasosalistele tingimisi vangistused.Konfiskeeriti üle 340 000 euro (u 31 % tekitatud kahjust).

RahapesuKURITÖÖ: Variisik Larissa vormistas enda nimele osaühingu ja avas sellele arveldusarve. Aprillis 2009 laekus osaühingu arveldusarvele 20 250 USA dollarit Bermudal asuva panga Bank of Bermuda kontolt, mille omanik oli Gennadi. Rahaülekanne oli ebaseaduslik ning sellega liikus välismaal toime pandud arvutikelmuse tulemusel saadud raha. Rahaülekande ja hilisemate sularahatehingutega hoidsid Gennadi ja Maksim Larissa kaasaaitamisel enda valduses kuriteo tulemusel saadud vara ja varjasid raha omanikku ning päritolu. TEKITATUD KAHJU: rahapesu ligi 16 000 € legaliseerimiseks.KARISTUS: 2- kuni 2,5aastased tingimisi vangistused (katseajaga 3 aastat).

RahapesuKURITÖÖ: Dim teenis maksupettusega teenitud raha “pesemise” eest üle 230 000 euro. Oma seotuse varjamiseks kuritegelikul teel teenitud rahaga kasutas Dim mitmeid skeeme, näiteks kandis vari­isikuid kasutades osa raha osaühingute kontodelt off­shore-firmade Leedus asuva UKIO Bankase kontodele, kusjuures ülekannetes viidati tasaarvelduse kokkulepetele mitme OÜga ja kasutati fiktiivseid arveid, samuti märgiti ülekannete selgituseks “kauba eest”. Offshore-firmadelt liikus raha omakorda edasi erinevatele Eesti pankades variisikute poolt avatud kontodele. Dimi värvatud variisikud olid Venemaa kodanikud või seal alaliselt elavad isikud. Ülekannetes viidati fiktiivsetele krediidilepingutele, ehitusteenuste osutamisele, disaini- ja projekteerimisteenuste osutamisele või kinnisvara ostmisele.TEKITATUD KAHJU: rahapesu 230 000 € legaliseerimiseks.KARISTUS: 3,5aastane tingimisi vangistus (1,5aastase katseajaga), hiljem pöörati karistus täitmisele.Konfiskeeriti üle 185 000 euro (üle 80% tekitatud kahjust).

Prokurör: karistus sageli alla keskmise määra

Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna vanemprokurör Maria Entsik toob majanduskuritegude sageli alla keskmise määra karistamise põhjusena välja, et nn valgekraedest kurjategijad on tihti varem karistamata ja neile tahetakse anda võimalus end parandada.

Järgneb intervjuu prokurör Maria Entsikuga.

Kuidas olete prokurörina rahul majanduskuritegude karistamise praktikaga – kuritegude olemus ja ulatus versus väljamõistetud karistused?  Eestis viivad karistuspoliitikat ellu prokuratuur ja kohus. Prokuratuur esitab kohtule omapoolse nägemuse kuriteole vastavast karistusest, kuid kohus ei ole sellega seotud ning mõistab karistuse, lähtudes enda siseveendumusest ja seaduses sätestatud kriteeriumidest – eelkõige süü suurusest, aga ka kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Seetõttu võib sarnaste tegude puhul olla karistus üsna erinev.

Ma usun, et ei ole olemas karistust, mis tunduks kõikidele universaalselt õiglane. Tegureid, mida karistamisel tuleb arvesse võtta, on palju. Riik ei saa endale karistuse küsimisel või mõistmisel lubada emotsioone. Sageli jõuab meediasse ainult kohtuasja üldine kirjeldus, mitte detailid, ja sellepärast võib jääda ka üldsusele arusaamatuks, miks süüdlasele just selline karistus määrati.

Kas peate majanduskuritegude puhul vajalikuks seadusega karistusmäärade suurendamist või on probleem pigem selles, et praktikas ei realiseeru tihtipeale maksimaalne karistus, isegi kui selleks on põhjust? Seadusega ettenähtud karistusmäärad on piisavad. Küsimus on pigem selles, et karistusi kohaldatakse sageli alla keskmise määra. Selline praktika on pikkade aastate jooksul välja kujunenud ja pikaaegse praktika muutmine on alati väga keeruline, nii süsteemi seest kui väljast.

Omaette küsimus on, kas seda peakski muutma. Tasub silmas pidada, et majanduskuritegude sooritajad, nn valgekraedest kurjategijad,  on enamasti varem karistamata ja põhimõtteliselt võimelised ühiskonnas ka seaduskuulekalt toime tulema. Seetõttu ei peeta vajalikuks neid ülemäära rangelt karistada ja antakse võimalus end parandada.

Kindlasti ei ole inimese ühiskonnast isoleerimine, eriti veel pikaks ajaks, ühiskonna enda huvides, kui inimene ei ole vabaduses viibides ohtlik. Otse loomulikult lähtutakse karistuse mõistmisel iga kord konkreetse juhtumi asjaoludest ning seetõttu on karistuste kohta üldistuste tegemine libedale teele minek.

Kui võrdlete Eesti majanduskuritegude karistamise praktikat lähiriikidega, siis mis on meil hästi ja mis võiks paremini olla? Sellele küsimusele on mul raske vastata. Nii palju võib ehk öelda, et mulle on suhtlemisel väliskolleegidega jäänud mulje, et kuigi muretseme Eestis pikkade menetlustähtaegade pärast, on need probleemid teravad igal pool ja Eestis ei tundugi olukord olevat kõige kriitilisem.

Millist tüüpi majanduskuriteod on viimasel paaril aastal tekitatud kogukahju poolest olnud Eestis levinumad ja kas selles on toimunud muutusi? Kahjud on suurimad tavaliselt maksukuritegude puhul. Esineb ka väga suure kahjuga usalduse kuritarvitamisi, kus näiteks juhatuse liige kasutab ära oma õigust ettevõtte vara käsutada ja teeb ettevõttele kahjulike tehinguid – võtab ettevõttele teiste isikute huvides alusetult kohustusi, viib vara kahjulike lepingute alusel ettevõttest välja jne –, aga ka kelmusi ja omastamisi.

Seda, et üht liiki kuriteod oleks asendunud teistega, ma ei julge väita. Majandussurutisest tingituna suurenes küll arusaadavalt pankrotikuritegude arv.

Milliseid olulisemaid vigu tooksite esile majanduskuritegude uurimise protsessist – millised kohtus ilmnenud eksimused menetlustoimingutes on takistanud kuriteo eest väärilist karistamist? Peamine tegur, mis takistab majanduskuriteole väärilise karistuse mõistmist, on aeg – täpsemalt selle kulumine. Riigikohus on oma otsustes korduvalt väljendanud seisukohta, et ebamõistlik menetlustähtaeg võib tuua kaasa menetluse lõpetamise või õigeksmõistmise. Leebem võimalus ülemäära pikka menetlustähtaega kompenseerida on karistuse kergendamine.

Probleem on aga selles, et majanduskuritegude uurimine on reeglina keerukas ja mahukas ning majanduskuritegude menetlejad on tugevalt ülekoormatud: ühel uurijal võib olla käsil ligi 100 kriminaalasja. Ilma täiendava ressursi panustamiseta ei ole paratamatult võimalik kõiki neid asju mõistliku menetlustähtaja raames menetleda. Loomulikult on sageli küsimus ka suhtumises ja töökuses ning menetlejate ülesanne ja eesmärk on teha ­õiged otsused, et tagada maksimaalselt efektiivne menetlus võimalikult paljudes asjades.

Küsin eraldi maksukuritegude kohta – kuidas hindate, kas maksupettuste karistused on liiga leebed või pigem mitte? Seadus võimaldab raskeima maksukuriteo eest karistada füüsilist isikut kuni seitsmeaastase vangistusega ja juriidilist isikut sundlõpetamisega. Ma ei usu, et neid sanktsioone peaks karmistama. Ma arvan, et need on täiesti piisavad. Küll aga on kõrgemat karistusmäära võimalik julgemini rakendada.

Kriminaalmenetluse kui süsteemi puhul tuleb alati arvestada, et muudatused toimuvad väga pika viitajaga ja kohtupraktika muutmine võtab ­aega. Minu hinnangul on maksukuritegude menetlemisele kõvasti kaasa aidanud katkematu kohtumenetluse põhimõte. Ma loodan, et tulevikus muutub olukord maksukurjategijate jaoks süsteemselt karmimaks.

Samas mõistab kohus ka juba praegu maksukuritegude eest reaalseid vangistusi. Näiteks 2011. aasta kevadel jõustunud kohtuotsus, millega miljoni euro suuruse kahju tekitanud maksukurjategijale mõisteti aasta reaalset vangistust ja ettevõttele 320 000 eurot rahalist karistust.

Üks valdkond, millele püütakse järjest rohkem tähelepanu pöörata, on kuriteo teel saadud vara konfiskeerimine. Ma julgen väita, et majanduskuritegude puhul kardavad süüdlased majanduslikke tagajärgi märksa rohkem kui võimalikku vangistust. Justiitsministeeriumi vastava statistika kohaselt suurenes 2011. aastal konfiskeeritud vara hulk võrreldes 2010. aastaga 1,8 korda.

Maksuamet on välja toonud, et eraldi tuleks kaaluda ettevõtlusvabaduse piiramist isikute puhul, kes pettustega süsteemselt tegelevad. Mida sellest arvate? See küsimus ei ole prokuratuuri pädevuses. Seadus näeb tõesti ette võimaluse kohaldada teatud juhtudel karistuse mõistmisel lisakaristusena ettevõtluskeeldu. Seda on ka tehtud, kuid alati jääb alles võimalus, et majandustegevust jätkatakse variisikuid kasutades.

Kuidas hindate majanduskuritegude puhul kuriteo organiseerijateni ehk variisikutest kaugemale jõudmist? Prokuratuuri eesmärk on kindlasti jõuda kuriteo organiseerijateni ja mitte piirduda variisikute karistamisega, kuid mõnikord ei õnnestu kahjuks uurimisega kuriteo taga seisvate isikuteni jõuda. See, kui kaugele või kõrgele variisikutest jõutakse, sõltub konkreetsetest tõenditest ja suurel määral variisikute koostöötahtest. Ma usun küll, et neid kriminaalasju, kus karistatavaks jäävad ainult variisikud, ei ole väga palju.

 

Tasub teada

Seadus võimaldab ka pikemat vanglakaristust

majanduskuritegude eest ette nähtavate karistuste vahemik seaduses

Maksude maksmisest kõrvalehoidmine suures ulatusesRahaline karistus (määramata suuruses) või kuni 3aastane vangistus.Kui maksudena jäi laekumata üle 320 000 euro, siis kuni 5aastane vangistus.Juriidilise isiku puhul rahaline karistus.

RahapesuRahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.Raskendavatel asjaoludel 2- kuni 10aastane vangistus.Juriidilise isiku puhul rahaline karistus, raskendavatel asjaoludel ka sundlõpetamine.

Kuritegelikku ühendusse kuulumine3- kuni 12aastane vangistus, juriidilisel isikul rahaline karistus või sundlõpetamine.Lisakaristusena on võimalik määrata varaline karistus või kuritegelikul teel saadud vara laiendatud konfiskeerimine.

 

Ülevaade

Lühikese ajaga suur kahju

Tänavused ja mullused suuremad maksukuritegude juhtumid ja nende poolt riigile tekitatud kahju

Aprill 2011Arved marjade näilike ostu-müügitehingute kohta3 kuu kahju 600 000 €

Soja- ja rapsiõliga kauplemisel puhverfirmad6 kuu kahju 2,6 mln €

Mai 2011Kütuse vahendamisel kasutati erinevaid variettevõtteid1 kuu kahju 900 000 €

September 2011 Firma kasutas aasta jooksul arveveski teenustkahju 140 000 €

November 2011 Kahe kullafirma käibemaksupettus fiktiivsete arvetega3 kuu kahju 1,5 mln €

Fiktiivsed  tehingud marjadega3 kuu kahju 400 000 €

Märts 2012Kuritegelik ühendus korraldas jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kuue variettevõtte tegevust, nende teenuseid kasutas kokku 25 Eesti ja Läti äriühingut.

Arveveski kogukäive eeluurimise andmeil umbes 34 mln €

Kullafirma käibemaksupettus fiktiivsete arvetega5 kuu kahju 400 000 €

Aprill 2012 18 firmast koosnev arveveskikahju 1,5 mln €

Juuni 2012 Elektroonikafirma  kasutas varifirma arveid10 kuu kahju 1 mln €

August 2012Varifirmade arved  suhkru müügil4 kuu kahju 600 000 €

Allikas: Maksu- ja tolliamet

 

Kommentaar

Vara konfiskeerimise võimaluse laiendamine on tõhus vahend majanduskuritegude vastu

Kristen Michal, justiitsministerEi saa öelda, et karistuspraktika üldiselt oleks väga leebe. Silmas tuleb pidada, et eelnevalt karistamata isikule mõistetakse vangistus üldjuhul väga erandlike asjaolude korral.Vangistus on kõige raskem võimalik karistus ja seda tuleb teoreetiliselt kohaldada vaid juhul, kui teised karistusliigid on ammendunud või ei avaldaks süüdimõistetavale mõju. Oluline on ka see, et just majanduskuritegude puhul mõjutab korralik rahaline karistus isikut suure tõenäosusega väga tugevalt.Eesmärk peab olema mõjus karistus ja majandusküsimustes saabub see mõju pigem läbi rahalise karistuse.Karistuse kõrval on väga oluline roll kriminaaltulu konfiskeerimisel. Otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine on Eestis kohustuslik iga kuriteo puhul. Oluliseks peetakse põhimõtet, et kuritegude toimepanemine ei tohi ära tasuda. Samas on raskemate kuritegude puhul võimalik kohaldada ka laiendatud konfiskeerimist, mis võib ulatuda süüdimõistetu kogu varani.Kuna tegemist on isiku põhiõigusi väga tugevalt piirava vahendiga, siis saab seda kohaldada aga üksnes juhul, kui toimepandud kuritegu on nii raske, et isikule on karistuseks mõistetud üle kolmeaastane vangistus.Justiitsministeerium peab kriminaaltulu konfiskeerimist võitluses organiseeritud, majandus- ja maksukuritegevusega oluliseks meetmeks, ning karistusseaduse muutmisel on lähtutud ja lähtutakse sellest põhimõttest. Justiitsministeerium on rahandusministeeriumiga koostöös teinud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus ettepaneku lisada laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus ka maksukuritegude puhul. Eelnõu on kavas esitada valitsusele oktoobri lõpus. Maksukuritegusid saab pidada riigile kahju põhjustavateks ette planeeritud kuritegudeks ning justiitsministeerium kaalub maksukuritegude toimepanemises süüdimõistetutele ettevõtluskeelu kohaldamise seadustamist, et tagada, et keegi ei saaks kahjustatud üksikute inimeste tegude tõttu.

Hetkel kuum