"Tema isikus on kehastunud salapolitsei kui valitsemismeetod. Ta läks KGB-sse varases nooruses ja on sellega seotud tänaseni. See on tema religioon, niivõrd kui tal seda üldse on," kirjutas Johnson.

Autori sõnul on Hiina sõjaline ja majanduslik tõus onud viimastel aastatel nii suurejooneline, et me kipume unustama Venemaa kohaloleku rahvusvahelisel malelaual. Samas oleks mõistlik meeles pidada, et kuigi Venemaa võib suurvõimude pingereas majanduslike kriteeriumide järgi langenud olla, on see sõjaliselt palju tugevam kui Hiina ja mõnes mõttes isegi tugevam kui USA.

Johnson kirjutab, et Venemaal on maailma suurim tuumaarsenal ning, kuigi kolm neljandikku Vene tuumarakettidest on suunatud Hiinale (mida Venemaa kardab oluliselt enam kui Ameerika), ei vähenda see ohtu Läänele.

Putin kontrollib neid hirmuäratavaid relvi ainuisikuliselt. See aitab Johnsoni sõnul selgitada, miks Putin Venemaa riigieelarvele nii kulukas on - väidetavalt kulutatakse talle üle 5 miljardi dollari aastas. Tema kaitsmisega tegeleb umbes 250 000 salateenistuste töötajat. Ligikaudu sama suur oli Stalini kaitsjate arv tema viimastel eluaastatel.

Putin sarnaneb Staliniga veel ühes asjas - tal on kokku 20 paleed, korterit, suvilat ja maamaja. Need kõik on varustatud turvaseadmete ja personaliga.

Stalin ei olnud huvitatud rahast ega luksusest ja ta magas tavaliselt diivanil. Aga Putin on teistsugune. Tema Musta mere äärsest villast, mille maksumuseks hinnatakse umbes miljardit dollarit, leiab iga mõeldava moodsa seadme. Lisaks on tal umbes 50 miljoni dollariline jaht ning kümneid õhusõidukeid, nende hulgas reaktiivlennuk Iljušin, mille salongi sisustus maksab hinnanguliselt 18 miljonit dollarit ja mida Putin sageli kasutab.

Stalin seevastu vihkas lendamist ega kasutanud tema käsutuses olnud nelja reaktiivlennukit. Ta lendas üksnes ühel korral - Teherani konverentsile kohtuma Winston Churchilli ja Franklin Rooseveltiga, ja sealt tagasi.

Putin armastab Johnsoni sõnul rikkust ja varanduse kogumist, kuigi tema maitse on vulgaarne. Ta on uhke oma käekellade kollektsiooni üle, mis olevat väärt üle 600 000 dollari ja millesse kuulub marssal Žukovile kuulunud kell, mida Žukov Berliini vallutamise ajal kandis.

Kuna Putin sarnaneb mitmeti Staliniga, küsib Johnsoni, kas tema positsioon on kindel. Vastuseks oleks ei. Stalin kontrollis täielikult telefonivõrku, kaasa arvatud KGB salavõrku, kuid praegu võivad Putini-vastase vandenõu potentsiaalsed osalised omavahel sidet pidada tema teadmata.

Samas lendab Putin kõrgelt ja juhib oma propagandamasinat. Eksootilised lood tema ja loomadega ilmuvad ajakirjanduses, miski, millega Stalin vaeva ei näinud. Tema ajal tegeles avalikkuses ilmuva materjaliga riik.

Johnson ennustab, et mõni Putini konkurent tõukab ta lõpuks võimult, kuid Putin ei lahku võitluseta "ning see on tõenäoliselt mõrvarlik".

Autor: 1321-aripaev