"See on ettepanek, mis pidurdab Euroopa majanduskasvu ja mis tõstab nii riikide kui ettevõtete rahastamiskulusid. Nii on mõju ju negatiivne," ütles Borg täna pärast ELi rahandusministrite kohtumist Luksemburgis.
"Mul on kahju. Parem kui me oleks selle maksuidee kõrvale heitnud," jätkas ta, soovimata spekuleerida, mida see maks Rootsi ettevõtetele võiks tähendada.
"Praegu on raske hinnata, kuidas see kõik toimima hakkab. Nii tuleb esmalt ära oodata ettepanek ja mõjude analüüs, mille teeb Euroopa Komisjon," ütles Borg.
Analüüsi tulemusest hoolimata ei kavatse Rootsi uue maksuga liituda. "Rootsi ei leia, et finantstehingute maksul oleks majandusele mingit positiivset mõju," kinnitas Borg.
Leedu on edasi lükanud plaani võimalikust liitumisest finantstehingute maksuga, mille ettevalmistus- ja algatusgrupiga on 11 riigi seas liitunud ka Eesti.
Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna heakskiidu, et 11 asjast huvitatud liikmesriiki saaksid n.ö tihendatud koostöö korras edasi liikuda finantstehingute maksuga.
Eesti valitsus otsustas saata Euroopa Komisjonile kirja, millega ühineb nende riikide ringiga, kes soovivad finantstehingute maksu küsimuses tõhustatud koostöö ettepanekuid.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.