Riigikogu demokraatide ühenduse liikmed esitasid Eesti Panga presidendile arupärimise seoses poole miljardi krooni kadumisega VEB fondist.
"Maikuus saatis VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill riigikohtule kirja, kus seisab, et enam kui poole miljardi krooni suurune summa on VEB Fondist välja liikunud," ütles ühenduse esimees Rainer Vakra. "Pole teada, kes ja kui palju Eesti Pangale ja riigile kuuluvate sertifikaatide eest raha said," lisas ta.
Vakra sõnul on poole miljardi hulgas märkimisväärne kogus maksumaksja raha. "Need nõuded on vahetanud omanikku ja on väidetavalt Venemaal rahaks tehtud, kusjuures kõik tehingud on heaks kiitnud Eesti Pank," selgitas ta.
VEB fond likvideerija Rein Järvelille kiri kinnitab, et koguni 360 miljoni krooni eest valitsuse ja Eesti Panga sertifikaate on Venemaal rahaks vahetatud. Seejuures pole valitsus ja keskpank kunagi avalikult tunnistanud, et Venemaalt on õnnestunud raha kätte saada. "Keskpank võlgneb nüüd avalikkusele selgituse, mis peitub nende hämarate tehingute taga," lisas ta.
Ka on VEB Fondi arhiivist puudu dokumendid 108 miljoni krooni suuruse tehingu kohta. Fondi likvideerija poolt on riigikohtule esitatud andmed, et fondi sertifikaatidega on tehtud teadmata tehing 108 295 422 krooni ulatuses.
Arupärijad soovivad selgitust, kas Eesti Pank on astunud mingeid samme selle tehingu asjaolude selgitamiseks ja milliseid.
Seotud lood
Eesti Panga president Ardo Hansson tutvustab täna auditit, mis käsitleb keskpanga dokumente ja tegevust seoses VEB Fondiga.
Poliitik Jüri Pihli sõnul tasub vanades aastakümnete tagustes asjades siiski selgsele jõuda ja neile lõpuks punkt panna.
Keskpanga kohal on rängad võltsimissüüdistused ja oleme otsustanud VEB Fondi teemal selgust luua, ütles Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.
Eesti Panga nõukogu korralisel istungil toetati Eesti Panga presidendi otsust korraldada audit, et otsida välja ja anda hinnang keskpanga dokumentidele ja tegevusele seoses VEB Fondiga.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele