Hinnatõus sööb konkurentsivõimet

Eesti juurdepääs Skandinaavia elektriturule on piiratud ülekandevõimsusega, mis on 350 MW. Läti suuna ühendused on 750 MW, aga Läti impordib elektrienergiat rohkem kui ekspordib ning seetõttu väga suurt abi lõunasuunalt oodata ei ole. Pigem aitab Läti turu suurem nõudlus elektrienergia hinda kõrgemal hoida ka Eesti turul. Venemaa elektrienergia pakkumisi ei oska arvata, kuid Leedu turul, mis energiat Venemaalt ostab, on keskmine turuhind kõrgem kui Eestis. Piiratud pakkumise tingimustes ongi müüjatel võimalik hinda kergitada.

Ettevõtetel tuleb hinnatõusuga kohaneda. Eesti turu kontekstis on kõik võrdses olukorras: hind tõuseb kõigile, kes vabaturult elektrienergiat ostma hakkavad. Inflatsioon kasvab ja selle tulemusena ka palgatõususurve. Seega on tõusev elektrienergia hind paras pähkel eksportivatele ettevõtetele, sest suureneb nii otsene elektrienergia kulu kui ka inflatsioon.

Odav hüdroenergia Norrast ei saa Eesti ettevõtetele kättesaadavaks, sest olemasolev ühendus ei suuda tagada nõudluse katmist. Investeeringud ühendustesse ehk Estlink 2 on aasta hiljaks jäänud. Toodete omahind tööstuses kasvab elektrihinna tõusu tagajärjel ja seega kahaneb toodete konkurentsivõime välisturgudel.