Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandus. Agrofirma peab lootma omaküla rahvale

    Põllumajandusettevõtted värbavad töötajaid isiklike tutvuste ja kohalikes ajalehtedes kuulutamise kaudu, olenevalt firma tegevusalast muutub oluliseks ka hooajatöötajate leidmine.

    Maapiirkondades paiknevad ettevõtted ei saa loota, et töötajad kümnete kilomeetrite kauguselt ametis käiks, sellepärast tuleb vajalik personal leida kohaliku rahva seast.
    Sestap on nii mõnestki agrofirmast saanud regiooni suurim tööandja, tänu kellele elu mõnes maa-asulas üldse veel alles on jäänud. Samas on farmeril tänapäevane põllu-, farmi-, kuivati- jm tehnika kallilt käes, mistõttu esimest ettejuhtuvat tööletahtjat igale poole ei saa vähemalt esialgu usaldada.
    Torma asula elu kujundab farm. Näiteks Torma Põllumajandusosaühing OÜ on Jõgevamaa väikeasula külje all paiknedes oma ligi poolesaja töötajaga sealse kandi üks olulisemaid tööandjaid, kuigi suurt osa kõrgtehnoloogilise farmi toimimisest kontrollib arvuti.
    Kogu elu Tormas keerleb farmi ümber – kui poleks loomapidamist, poleks ka inimestel õiget elu ega olemist. Ettevõtte juht Ahto Vili ise on seda meelt, et maapiirkonna ettevõtja missioon peabki seisnema kohaliku külaelu edendamises. Tema kaasabil tegutsevad Tormas puhkpilliorkester ja kammerkoor, käiakse bridži mängimas.
    “Kui oled ettevõtte juht ja elad ka ise kohapeal, siis vaatad ka kogu sellele elule teise pilguga, kui seda teeks ehk võõramaine firmaomanik, kelle peamine eesmärk seisneb raha kokkukühveldamises,” tõdes ta. “Kui ärimehel läheb hästi, siis on tema moraalne kohustus oma heaolu jagada piirkonna elujärje ja seltsielu edendamiseks.”
    Hea ettevalmistusega noori raske leida. OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg rääkis, et peamine kanal uusi töötajaid saada on tuttavate kaudu värvates ja ajalehes kuulutusi avaldades, teinekord on tolku ka näiteks külapoe kõrvale infotahvlile kleebitud töökuulutusest. Professionaalsetest värbamisfirmadest on Riisenberg kasutanud CV-keskust, kust teinekord laekub ka asjalikku tagasisidet.
    “Olemasoleva tööjõu hulgast edutatakse aeg-ajalt töötajaid vastutusrikkamate tööde tegemiseks, näiteks traktoristiks või lüpsjaks. See on tööandja jaoks hea lahendus, kuna olemasoleva tööjõuga on töölepinguliste suhete alusel  suhtlemise kogemused  olemas,” selgitas Riisenberg. “Kindlasti on keerulisem leida hea ettevalmistusega  oskustöölist – noort töötegijat – selleks tuleb noort töötajat pikema perioodi jooksul koolitada.”
    Kehtna Mõisa kontsernis töötab 46 põhikohaga töötajat, kõik vajalikud töökohad on täidetud. Mõningad töökohad-ametid on muidugi säärased, mille jaoks kulub töötajal veidi rohkem ettevalmistus- ja kohanemisaega, näiteks lüpsjad. Kohanemise ja õppeaja kestvus sõltub aga eelkõige konkreetsest inimesest, ütles Riisenberg.
    Õppurid käivad hooajatöödel. Hooajatöödeks palkab ettevõte kolm-neli ajutist töötajat – tihti  on need keskeriõppeasutuste praktikandid. Ettevõtte palgakulud olid 2011. aastal 23% kogukuludest (palgakulu kokku 0,58 miljonit eurot) ehk osakaal netokäibest (2,007 miljonit eurot) moodustas pea kolmandiku – 29%. Võrreldes 2010. aastaga suurenesid tööjõukulud 25 000 euro võrra.
    Märt Riisenbergi hinnangul koolitavad kutsekoolid ja keskeriõppeasutused noori spetsialiste püüdlikult . Õppuritele on tema sõnul tagatud võimalused töötada  praktika ajal  ettevõtetes.
    “Kui neid võimalusi kasutada ja koolis õpitust midagi külge jääb, siis  saavad õppuritest kooli lõpetamise järgselt tublid töötajad,” märkis Riisenberg. “Näiteks Kehtna Mõisas töötab kaks noort meest, keda aitasime koolitada just oma ettevõtte jaoks. Nad on väga tublid töötajad  ning nende kätte on usaldatud vastutusrikkad tööd.”
    Pärast majanduskriisi on töötajate vahetumine üksjagu vähenenud – personal on stabiilne ja inimesed paiksemad.
    Soomega võrdset palka maksta ei suudeta. Üleriigilisest tööjõuturust rääkides nentis Riisenberg, et ei saa ette heita seda, et töötajad otsivad Soomest paremat teenistust. “Kui  ettevõtjad suudaksid maksta töötajatele konkurentsivõimelist palka – minimaalselt 1000 eurot kuus – oleks tööjõuturg ettevõtjale praegusest tunduvalt parem,” tunnistas ta, samas nentides, et konkurentsivõimelist palka võrreldes Soomega on Eesti põllumajandusettevõtjal keeruline maksta – müües piima nn võrdsel ELi turul, saab Eesti põllumees  sellest tunduvalt vähem raha ja otsetoetusi  kui  Soome põllumees.
    OÜ Reola Köögiviljad juhataja Märt Paal kinnitas, et ka tema ettevõttes on põhilisteks värbamisviisideks  isiklikud tutvused ning ka töötukassasse saadetud kuulutused. Töötajaskond on firmas püsiv, hooajalisus rolli ei mängi.
    “Arvestades, et ettevõte paikneb linnast väljas, siis piirkonnasisesed tutvused on väga olulised,” selgitas Paal. “Aga tuleb tunnistada, et noorem põlvkond ei ole eriti huvitatud põllumajandussektoris töötamisest.” Sestap ei looda ta suuremat ka kutsekoolide lõpetajate peale ja ega polevatki erilist vajadust.
    Tema sõnul on praegu ettevõtte töökohad kõik komplekteeritud, kuid siiski vahetub personal suhteliselt kiiresti – aastas lahkub umbes 25% inimestest, need vabanenud kohad tuleb siis taas kõik täita. Tööjõukulud moodustavad Reola Köögiviljade kõikidest kuludest umbes veerandi.
    “Paistab, et paljud töötud pole huvitatud mingist töötamisest – ei maal ega linnas,” nentis Paal.
     
    Kommentaar
    Väiketalu kasutab vaid hooajalist tööjõudu
    Jaanus Sall, Saaremaa Ranso talu juhtTööjõudu aitavad peamiselt leida isiklikud tutvused, ka asendusteenistus. Personaliotsingufirmade roll on väga väike, usaldan asendusteenistust ja paari hea tuttava nõuandeid.Talu spetsiifikast tulenevalt kasutamegi vaid hooajatöölisi, vastavalt vajadusele ja aastaajale siis  heina-, silo- ja metsatöödel. Selle tõttu on ka tööjõukulud meil väiksemad suurte ettevõtete omadest, jäädes 8% piiresse kogukäibest.Noorem põlvkond, kes põllumajandusse oleks valmis ametisse tulema, Saaremaal paraku puudub, ametkool ei valmista spetsialiste, kellest meil kasu oleks.Tuleb nentida, et põllumajandustootja jaoks tööjõuturg täielikult puudub. Muus valdkonnas puudub aga vajaduspõhine tegevus. Selle põhjuseks pean asjaolu, et ametnikud ei tunne tegelikku elu.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.