„Nende liitumine 2014. aastal on võimalik. Hinnang antakse tuleva aasta kevadel, nii nagu tehti ka Eesti puhul 2010. aastal,“ ütles Rehn agentuurile Reuters.

Läti eelarvedefitsiit peaks tänavu jääma oluliselt madalamale tasemele kui Maastrichti kriteeriumides seatud 3% ülempiir SKPst. Defitsiit jätkab alanemist ka tuleval aastal.

Võlataset prognoosib Euroopa Komisjon Lätis tänavu 43% tasemel SKPst ja tuleval aastal 45% tasemel, mis jääb samuti alla Maastrichti kriteeriumides kehtestatud 60% ülempiirile.

Inflatsioonikriteeriumi järgi ei tohi euroalasse pürgiva riigi inflatsioonitase ületada kolme madalaima inflatsioonitasemega ELi riigi keskmist enam kui 1,5 protsendipunkti võrra.

Teisipäeval Eurostati avaldatud septembrikuu ELi inflatsiooninäitajate järgi on lävepakk praegu 2,94% tasemel. Läti inflatsioon oli 2,90%. Läti rahandusministri prognoosi järgi jääb Läti inflatsioon sellest n.ö lävepaku tasemest ka järgnevatel kuudel madalamaks.

Läti valitsus kärpis käibemaksu 22 protsendilt 21%-le, et inflatsiooni euroalal nõutud piiresse saada.

„Läti toibub rängast majanduskriisist, tuleval aastal kasvab majandus prognoosi järgi 4-5%,“ ütles Rehn. „Mis veelgi tähtsam, see kasv on palju jätkusuutlikum kui varem. Läti finantssüsteem on restruktureeritud ja tervendatud.“

Novembri alguses avaldab Euroopa Komisjon oma majandusprognoosid, mis peaksid näitama, kas Lätil on lootust Maastricti kriteeriumid täita.

„Minu hinnang praegu on, et see on võimalik, isegi väga tõenäoline, et Läti suudab euroga liitumise tingimused täita,“ ütles Rehn.

Läti avalik arvamus on euroga liitumise vastu, kuid Läti valitsus selles osas rahvahääletust korraldada ei plaani.