Läti püüab võtta 1. jaanuaril 2014 kasutusele euro, astudes euroala 18. liikmeks, kirjutas Danske Bank.
Läti on väga lähedal kõigile euroga liitumise kriteeriumite täitmisele, kuid jätkuvalt on tarvis Euroopa Komisjoni positiivset otsust, teatas pank.
Läti valitsuse poolt aastail 2009–11 vastu võetud karm eelarve kohandamine on olnud väga valus ja kindlasti ei olnud see populaarne. Kärpemeetmed on osutunud edukateks, viies eelarve kontrolli alla ning mõõdukas majanduse taastumine käib juba mõnda aega.
Karm eelarvepoliitika ja majanduse jätkuv taastumine muudavad võimalikuks Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmise. Läti võlg moodustas 2012. teise kvartali seisuga 43 protsenti SKPst. Selle aasta eelarvepuudujääk tuleb tõenäoliselt alla kolme protsendi.
"Novembris täitis Läti inflatsioonikriteeriumi," kirjutas Danske vanemanalüütik Violeta Klyviene. "12 kuu keskmine harmoniseeritud inflatsioon oli 2,5 protsenti ja madalam Maastrichti nõutust. Kolme madalama inflatsiooniga Euroopa liidu maa inflatsioon oli 1,5 protsenti. On vaid väike risk, et inflatsioon Lätis ja ELi madalaim inflatsiooniga maades liiguvad eri suundades," lisas ta.
Ja lõpuks, Läti ei täida praeguses kontekstis pikaajalise intressimäära kriteeriumi arvestades euroala valitusse võlakirjade dünaamikat, kuid see on pigem formaalsus kui eurole ülemineku takistus.
Euroopa Komisjon avaldab oma hinnangu Lätile tuleva aasta suvel.
Seotud lood
Kui ELi Ülemkogu president Herman Van Rompuy nimetab Läti kriisist toibumist inspiratsiooniks teistelegi, siis IMF leiab, et riik on kärbetega liiale läinud.
Läti võiks tuleva aasta juunis üheaegselt kohalike valimistega korraldada mittesiduva hääletuse euro käibelevõtu üle 2014. aastal, ütles Läti konstitutsioonikohtu esimees Gunars Kutris.
IMFilt võetud abilaenu tagasimaksmine on Läti jaoks päevade küsimus, ütles Läti rahandusminister Andris Vilks.
Läti valitsuskoalitsiooni kuuluv Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele/LNNK ei ole veel otsustanud, kas toetada Läti liitumist euroga 2014. aastal, vahendas eile Läti TV3.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele