Sirje Rank • 3 jaanuar 2013

IMF: Läti läheb kärbetega liiale

Kui ELi Ülemkogu president Herman Van Rompuy nimetab Läti kriisist toibumist inspiratsiooniks teistelegi, siis IMF leiab, et riik on kärbetega liiale läinud.

IMF, mis tavaliselt seab kulude kärpimist abilaenude tingimuseks seab, on Läti puhul mures sotsiaalse turvavõrgu nõrgenemise pärast. Kuna aga Läti IMFilt saadud abilaenu ennetähtaegselt tagasi maksis, pole fondil enam erilist võimalust Läti poliitikas kaasa rääkida, kirjutab Bloomberg.

Kärbe toimetulekutoetustes, mis on riigi kõige vaesemate aitamiseks, jõustus uue aasta algusest ehk kaks nädalat pärast seda, kui Läti tagastas IMFi osa 9,9 miljardi dollari suurusest abilaenust.

IMF tervitas küll abilaenu ennetähtaegset tagasimakset, kuid on korduvalt tauninud valitsuse poliitikat, mis on lisaks toimetulekutoetuse vähendamisele allapoole viinud ka maksuvaba miinimumi.

„Nüüd, kus IMFi monitooring on lõppenud, saab valitsus teha, mis tahab,“ kommenteeris Bloombergile Balti rahvusvaheliste majanduspoliitika uuringute keskuse juht Alf Vanags. „IMF on seda teemat üleval hoidnud ja kritiseerinud poliitikat, mis on sisuliselt vaeste inimeste ja töötute vastu. See on üsna hämmastav, kuna see ei vasta nende (IMFi – toim.) mainele,“ jätkas Vanags.

Sotsiaalkuutuste kärbe riskib veelgi süvendada ebavõrdsust Läti ühiskonnas, millega Läti juba niigi ELi riikide seas esirinnas on. See kannustab emigreerumist ja pidurdab majanduskasvu, hoiatab IMF. 2009. aastast on riigist välja rännanud ca 110 000 inimest, hindab Läti ülikooli ökonomist Mihails Hazans.

Läti rahandusminister Andris Vilks põhjendab riiklike toetuste vähendamist ja ühiskondlike tööde programmi koomale tõmbamist eesmärgiga kannustada inimesi tööturule naasma. Toetusi tuleks Vilksi arvates maksta vaid neile, kes tõeliselt abi vajavad.

„Üha rohkem on neid, kes ei tahagi töötada,“ ütles Vilks hiljuti ühes intervjuus. Mõnel pool sõidavad inimesed abiraha taotlema uhkete autodega.

„Ebavõrdsus on ebasoovitav nii või teisiti,“ ütles IMFi Läti missiooni juht Shekhar Aiyar. „Kuid lisaks sellele on märgatav, et eriti keskmise sissetulekutasemega riikides on ebavõrdsuse ja majanduskasvu vahel selge seos. Eriti neis ühiskondades, kus on suur ebavõrdsus, kasvab majandus pikemas perspektiivis aeglasemalt.“

Läti rahandusministeeriumi hinnangul kasvab Läti SKP tänavu 3,7%. Töötuse määr on 2010. aasta tipust ehk 20,5%-lt alanenud 13,5%-le. See on üle ELi keskmise ning enam kui kaks korda suurem kriisieelsest töötuse tasemest. Läti eelarvedefitsiit alaneb prognoosi järgi tänavu 1,4%-le SKPst võrreldes 9,8%ga aastal 2009.

Võlakirjainvestorid on Lätit rahaliitu tüüriva valitsuse pingutusi tunnustanud. Läti 2018. aastal tagasimaksmisele kuuluvate valitsusvõlakirjade tootlus alanes detsembris rekordmadalale 1,7%-le võrreldes 12%ga 2009. aasta märtsis. Vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega on 108,5 baaspunkti.

5. detsembril tegi Läti suurima võlakirjaemissiooni pärast kriisi järel turule naasmist, laenates 1,25 miljardit dollarit. Sellest rahastatakse IMFi laenu tagasimakset kolm aastat enne kokku lepitud tähtaega.

Reitinguagentuurid S&P ja Fitch tõstsid novembris Läti krediidireitingut. Ka agentuur Moody’s on märkinud, et IMFi laenu ennetähtaegne tagasimakse võib kaasa tuua reitingu tõusu.

Hetkel kuum