Riigikontroll: Eesti Energia poleks poliitilise surveta ehitanud

"Tänasel istungil jäi kõlama see, et juhul, kui poleks olnud poliitilist otsust ja suunist, siis Eesti Energia ei oleks Narva elektrijaama uusi plokke tegema hakanud. Seda ütles Eesti Energia esindaja Margus Kaasik ka välja.Ka Eleringi juht Taavi Veskimägi toonitas sarnaselt riigikontrolliga, et energiajulgeolek ei võrdu varustuskindlusega," rääkis Olgo. "Kui me oleme otsustanud arengukavas, et varustuskindlus peab olema 100 protsenti meie tarbimisega võrreldes, pluss veel 10 protsenti, siis see ei tähenda see veel energiajulgeolekut. Energiajulgeolek on laiem ja teistsugune mõiste, seal on ka ühendused laiemalt regiooniga jms."

Olgo sõnul oli ühine arusaam, et kui järgida üksnes kolme aasta taguses energiamajanduse arengukavas kirja pandud varustuskindluse põhimõtet, siis tuleks lisaks töös olevale Alstromi ehitatavale põlevkivijaama ühele plokile lisaks teha veel 600-800 megavatti täiendavat võimsust juurde. Kuid, iseasi on see, kui palju see maksma läheb ja kas energiajulgeoleku seisukohalt on see üldse mõistlik?

"Kunagi on paika pandud dogma, et meil peab olema varustuskindlus 110 protsenti, hindamata seda, kas see tegelikkuses on mõistlik, taskukohane ja tagab ka reaalsuses energiajulgeoleku. Järgmine lähim samm on küsimus, et kas ka Narva  jaama teine uus plokk tuleks valmis ehitada või mitte," rääkis Olgo. Tema sõnul on Riigikontrolli seisukoht, et see pole siiski mõistlik. Ka Taavi Veskimägi soovitas kõigil väga tõsiselt enne kaaluda, kui selliste väga suurte investeeringute juurde asuda.

Olgo lisas, et on vaja laiapõhjalisemat arutelu, milline on Eesti energiatulevik. "Et kas me pigem panustame ühisele turu toimimisele, headele ühendustele, tootjate ja tarnijate mitmekesisusele ja püüame osaleda ka kuskil regioonis olevates suurprojektides või tahame me nö oma sajaprotsendilist varustuskindlust, maksame tohutu raha, et seda tekitada, kuid energiajulgeolekut meil ikkagi ei ole," rääkis Olgo.

Tema sõnul peaks selle teema nüüd energiamajanduse arengukavas üles tõstatama ja läbi arutama. Seda, millal selles osas otsused vastu võetakse on nüüd juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asi öelda.

Täna kearutati riigikogu komisjonis riigikontrolli ülevaadet „Elektritootmise võimalikud valikud“. Kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, Keskkonnaministeeriumi  kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Jörgen Talkop, Eesti Energia AS finantsdirektor Margus Kaasik, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, Riigikontrolli auditijuht Airi Andresson ning Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.