Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll: Eesti Energia poleks poliitilise surveta ehitanud

    Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo lausus tänast riigikogu komisjoniistungit kommenteerides, et kõlama jäi lause, et Eesti Energia poleks poliitilise surveta Narva elektrijaamade uute plokkide ehitust ette võtnud.

    "Tänasel istungil jäi kõlama see, et juhul, kui poleks olnud poliitilist otsust ja suunist, siis Eesti Energia ei oleks Narva elektrijaama uusi plokke tegema hakanud. Seda ütles Eesti Energia esindaja Margus Kaasik ka välja.Ka Eleringi juht Taavi Veskimägi toonitas sarnaselt riigikontrolliga, et energiajulgeolek ei võrdu varustuskindlusega," rääkis Olgo. "Kui me oleme otsustanud arengukavas, et varustuskindlus peab olema 100 protsenti meie tarbimisega võrreldes, pluss veel 10 protsenti, siis see ei tähenda see veel energiajulgeolekut. Energiajulgeolek on laiem ja teistsugune mõiste, seal on ka ühendused laiemalt regiooniga jms."
    Olgo sõnul oli ühine arusaam, et kui järgida üksnes kolme aasta taguses energiamajanduse arengukavas kirja pandud varustuskindluse põhimõtet, siis tuleks lisaks töös olevale Alstromi ehitatavale põlevkivijaama ühele plokile lisaks teha veel 600-800 megavatti täiendavat võimsust juurde. Kuid, iseasi on see, kui palju see maksma läheb ja kas energiajulgeoleku seisukohalt on see üldse mõistlik?
    "Kunagi on paika pandud dogma, et meil peab olema varustuskindlus 110 protsenti, hindamata seda, kas see tegelikkuses on mõistlik, taskukohane ja tagab ka reaalsuses energiajulgeoleku. Järgmine lähim samm on küsimus, et kas ka Narva  jaama teine uus plokk tuleks valmis ehitada või mitte," rääkis Olgo. Tema sõnul on Riigikontrolli seisukoht, et see pole siiski mõistlik. Ka Taavi Veskimägi soovitas kõigil väga tõsiselt enne kaaluda, kui selliste väga suurte investeeringute juurde asuda.
    Olgo lisas, et on vaja laiapõhjalisemat arutelu, milline on Eesti energiatulevik. "Et kas me pigem panustame ühisele turu toimimisele, headele ühendustele, tootjate ja tarnijate mitmekesisusele ja püüame osaleda ka kuskil regioonis olevates suurprojektides või tahame me nö oma sajaprotsendilist varustuskindlust, maksame tohutu raha, et seda tekitada, kuid energiajulgeolekut meil ikkagi ei ole," rääkis Olgo.
    Tema sõnul peaks selle teema nüüd energiamajanduse arengukavas üles tõstatama ja läbi arutama. Seda, millal selles osas otsused vastu võetakse on nüüd juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asi öelda.
    Täna kearutati riigikogu komisjonis riigikontrolli ülevaadet „Elektritootmise võimalikud valikud“. Kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, Keskkonnaministeeriumi  kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Jörgen Talkop, Eesti Energia AS finantsdirektor Margus Kaasik, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, Riigikontrolli auditijuht Airi Andresson ning Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.