Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansip: miks me peaksime tagasi astuma?

    Peaminister Andrus Ansip lausus, et ühelgi valitsuse liikmel pole põhjust tagasiastumiseks.

    Eile ETV saates "Pealtnägija" avalikustatud info Narva Elektrijaamade uute plokkide ehituse kohta lööb kõikuma majandusminister Juhan Partsi tooli. "Pealtnägija" ajakirjaniku Mihkel Kärmase teatel näitavad Eesti Energia, majandusministeeriumi, riigikontrolli ja valitsuse varem salastatud dokumendid Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitust täiesti uues valguses. Eesti lähiajaloo suurim majandusinvesteering suruti jõhkralt läbi, ehkki see oli juriidiliselt ebakorrektne ning tugines valeandmetele. Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles "Pealtnägijale", et Narvas plokkide rajamine, mille esimene faas maksab umbes 600 miljonit eurot ja järgmine võib-olla 400 miljonit eurot, ei ole vajalik, kuna ei anna turule midagi juurde.
    Peaminister Andrus Ansip heitis täna pressikonverentsil kõrvale kõik muud teemad ja asus kohe lugu kommenteerima: "Ma ei taha rääkida alustuseks sellest, mida me valitsuse istungil arutasime, vaid sellest, mida me ei arutanud. Vaatan Delfit, kus kirjutatakse, et minister Parts astugu viivitamatult tagasi. Eile vaatasin ka "Pealtnägijat"… Kui Parts peab tagasi astuma, peab kogu valitsus tagasi astuma, valitsusel pole aga mingisugust põhjust tagasi astuda. Uute katelde ehitamise otsus on tehtud lähtuvalt energiajulgeoleku kaalutulustest," rääkis Ansip pressikonverentsil ilmselgelt ärritatult.
    "Vabariigi valitsus peab kindlustama selle, et Eesti oleks elektrienergiaga varustatud ka peale 2016. aastat. Eilses "Pealtnägijas" ja Ekspressi loos polnud minu jaoks kübekti uudist. Väide, et Juhan Parts hoidis valitsust alainformeerituna, ei päde. Olen kindel, et minu kõrval istuvad ministrid kinnitavad, et "Pealtnägija" ja Ekspressi lood olid neile varasemast teada. Nad on langetanud uue elektrijaama otsuse täie teadlikkuse juures ja see on Eestile ülimalt tähtis otsus. Keegi nõuab nüüd meie tagasiastumist? Mille pärast?" viskas Ansip õhku küsimusi.
    "Piinlik oli vaadata riigikontrolöri, kes eile rääkis, et uue jaama tõttu Eesti energiajulgeolek ei suurene. Teame ju, et tuulikutele tuleb peale maksta, koostootmisjaamadest pole tolku, neile tuleb ka peale maksta taastuvenergiatasu. Nüüd selgub, et põlevkivienergia on ka Eesti jaoks liiga kallis ja ei tasu seda ehitada? Mida siis tasub ehitada? Kas keegi arvab, et me peaksime piirduma ainult ühenduskaablite ehitamisega ja oleme siis kindlustatud? Mina ei taha, et Eesti oleks olukorras, kus 60-70% elektrienergiast tuleks sisse osta Venemaalt," rääkis Ansip ja rõhutas, et ei tema ega teiste valitsusliikmete - ega ka Juhan Partsi -vahele ei jää selles küsimuses sentimeetritki ning antud küsimuses käituti tema sõnul Eesti riigi huvides ja selle nimel, et Eestis oleks ka tulevikus elektrienergia saadaval.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.